Avaliku sektori tippjuhtide sissetulekuid kergitavad erasektorist saadavad tasud

Uudis

Postitatud 2. oktoober 2020, 13.00

Juulis oli nii Eesti Ekspressi avaldatud loos kui ka Maalehe artiklis juttu avaliku ja erasektori palkadest. Arutelu ja üllatusmomenti tekitas asjaolu, et avaliku sektori palgad on suuremad kui erasektoris. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra tegi sissetulekute analüüsi, mille tulemused näitasid, et suuremaid sissetulekuid saadakse erasektoris.

Analüüsi lähtekohaks oli küsimus, kas erasektori sissetulekud on suuremad, kui lisaks palgale võtta arvesse ka dividendid, toetused ja muud boonused. Kaja Sõstra tegi väljavõtted sissetulekugruppide kaupa ja vaatas, kui palju on mõlemas sektoris eri gruppides sissetuleku saajaid. „Meil on andmetena kokku pandud kõik registreeritud sissetulekud 2019. aastal: töötasu, pensionid, toetused, dividendid jne. Ümbrikupalka ja muid boonuseid, näiteks ametiauto, mobiil, meil teada ei ole, sest selliseid asju registritest ei saa,“ selgitab Sõstra.

Analüüsist selgus, et suure sissetulekuga inimesed, kes töötavad ka avalikus sektoris, saavad enamiku sissetulekust siiski ettevõtlusest. Avaliku sektori sissetulek võib sealjuures olla aga suhteliselt väikese koormusega tööots, näiteks kõrgkoolis loengu pidamine. Samuti tuleb arvestada, et osa ettevõtteid kuuluvad avaliku sektori alla, näiteks Eesti Energia ja teised riigiettevõtted.

„Analüüsisin inimeste sissetulekuid, kelle aastane brutotulu on üle 100 000 euro. Andmetest paistab välja, et rikkamad teenivad oma sissetuleku enamasti dividendidest ja ka see, et erasektori tasud ületavad tunduvalt avaliku sektori tasusid,“ lisab Sõstra.

2019. aastal üle 100 000-eurose aastase sissetulekuga isikute tulude struktuur
Sissetuleku suurus aastas	Isikute arv	Avaliku sektori asutustest ja ettevõtetest saadud töötasu		Erasektori ettevõtetest saadud töötasu		Avaliku sektori asutustes ja ettevõtetes saadud juhatuse ja nõukogu liikme tasu		Erasektori ettevõtetes saadud juhatuse ja nõukogu liikme tasu		Erasektori dividendide ja muude kasumieraldiste osatähtsus sissetulekus, %
Sissetuleku suurus aastas	Isikute arv	Tasu osatähtsus sissetulekus, %	Tasu saajate arv	Tasu osatähtsus sissetulekus, %	Tasu saajate arv	Tasu osatähtsus sissetulekus, %	Tasu saajate arv	Tasu osatähtsus sissetulekus, %	Tasu saajate arv
üle 100 000 euro	4635	1,09	455	9,41	2734	0,50	217	7,24	1802	75,70
100 000-199 999 eurot	3146	3,60	365	24,62	1934	1,64	156	14,16	1121	45,56
200 000-299 999 eurot	663	0,79	45	12,14	369	0,41	30	13,69	303	63,89
300 000-399 999 eurot	243	0,21	18	7,81	129	0,13	10	8,20	109	75,56
400 000-499 999 eurot	160	0,15	11	6,73	84	0,06	6	5,60	61	76,77
500 000-599 999 eurot	101	0,06	4	6,35	66	0,02	3	4,79	36	79,29
600 000-999 999 eurot	181	0,05	8	2,41	82	0,01	3	5,87	102	83,37
üle 1 000 000 euro	141	0,02	4	0,69	70	0,01	9	1,40	70	97,24

Sissetulekus on arvesse võetud kõik tasud, hüvitised, toetused, pensionid, muud tulud, mis on registreeritud andmekogudes.
Maksustatavate tulude korral on arvesse võetud brutotulu.

Avalik sektor – ettevõtted ja asutused, mille omanikuks on riik või kohalik omavalitsus.

Tabelis on eraldi välja toomata sissetulekud pensionist, toetustest, hüvitistest, intressidest, vara rendist, müügist jms.

Dividendide ja muude kasumieraldiste alla loetakse lisa INF1 kõik väljamakse liigid.

aktsia- või osakapitalist või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel tehtud väljamaksed
aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (osalus) tagastamisel või tagasiostmisel tehtud väljamaksed
äriühingu likvideerimisel makstud likvideerimisjaotised
muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksed
omakapitali summa äriühingu kustutamisel registrist, kui tema vara ei kasutata jätkuvalt Eestis majandustegevuses
dividendid ja muud kasumieraldised
madala maksumääraga maksustatud dividendid ja muud kasumieraldised

Samuti on kaasatud välismaalt saadud dividendid füüsilise isiku tuludeklaratsioonilt, kui isik neid deklareeris.

Statistikaameti andmetel baseeruvat jätkulugu sissetulekute teemal saab lugeda Maalehest.

Kas leidsid, mida otsisid?