Arvamusfestival muugib lahti rikkuse valemi ja koroonakriisi mõju
13. augustil kell 18 arutlevad alal „Tõde ja õiglus“ eksperdid eesotsas biostatistika professori Krista Fisheri ning Tartu ülikooli ja statistikaameti rahvastikuteadlase Ene-Margit Tiiduga teemal „Andmete analüüs ja privaatsuse kaitse“.
Andmete käitlemisel, kasutamisel ja analüüsimisel on tänapäeval kaks vastupidist suunitlust. Ühelt poolt koguneb andmeid aina rohkem ja nende analüüsimiseks on üha enam metoodilisi ja tehnoloogilisi võimalusi. Teisalt on andmed järjest rohkem rünnatavad, millega tegelevad niihästi riiklikud struktuurid kui ka pisikelmid. Seetõttu mõeldakse järjest välja uusi andmekaitse võimalusi.
Muuhulgas on viimastel rahvaloendustel rakendatud andmekaitsepiirangute tõttu andmete hägustamise meetodeid. Kas see on mõistlik? Kuidas sobib näiteks geeniuuringutele tuginev personaalmeditsiin kokku andmekaitseliste piirangutega? Kas ranged keelud ja piirangud tagavad selle, et kurjamid ei kasuta mobiilpositsioneerimise infot üksikisiku vastu? Andmekaitse ja andmete analüüsimise, sh teadustegevuse vastuolu, mis on hõõgunud juba mitukümmend aastat alates andmekaitse kui institutsiooni rajamisest, vajab rahuldavat lahendust.
Eesti majandus koroonakriisis
14. augustil kell 12 tasub seada sammud arutelualale „Raha räägib?“, kus arvamust avaldakse teemal „Koroonakriisi mõju Eesti majandusele – hoop või tõuge?“.
Paljude jaoks keerulise nimega sisemajanduse koguprodukt (SKP) näitab, kui palju väärtust riigi elanikud aasta jooksul loovad. Mida suurem on SKP, seda magusamat elu saame endale Eestis lubada. Kuidas mõjutasid aga meie majanduslikku heaolu koroonapiirangud? Millised tegevusalad kannatasid kriisis kõige rohkem? Kas Eesti majandusel läks võrreldes muu maailmaga hästi?
Neile küsimustele otsivad vastuseid statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp, kellel on selleks varrukast võtta viimased andmed Eesti majanduse käekäigu kohta, ja Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, kes täiendab andmeid majandusprognoosidega. Möödunut hindavad ja tulevikku vaatavad Sokos Hotel Viru tegevdirektor Sari Sopanen ja Bolt Foodi rahvusvaheliste suurpartnerite juht Nikolai Zenevitsh. Arutelu modereerib majandusajakirjanik Harry Tuul.
Muugime lahti rikkuse valemit
14. augustil kell 16 hakatakse arutelualal „Tõde ja õiglus“ lahti muukima tõelist rikkuse valemit.
Andmed ja nende kasutamise oskus võiksid olla väikese Eesti konkurentsieelis ning iga inimese rikkuse valemi peamine komponent. Ometi imestame ikka veel, miks teab näiteks Amazon juba enne meid, mida me ostma peaksime ning miks pidid arstid vaktsineeritavate nimekirju koostama paberi ja pastaka abil.
Inimesed, ettevõtted, aga ka riik kogub ja salvestab tohutul hulgal andmeid. Selle aasta lõpus toimub taas rahvaloendus. Selleks, et kõikide nende andmete abil väärtust luua, peab oskama neid lugeda, analüüsida ja õigesse konteksti panna. Vastasel korral saame vaid suure hulga andmeprügi, millega pole midagi tarka peale hakata.
Praegu ei ole meie andmekirjaoskus kuigi hea ning seda on vaja järele aidata. Millest peaksime alustama ja kui keeruline see olla saab? Kuidas andmed enda kasuks tööle panna? Sel teemal arutlevad statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra, riigikantselei diginõunik Marten Kaevats, Omniva andmete juht Renee Kooli, haridus- ja noorteameti peadirektor Ulla Ilisson. Arutelu juhib tehnoloogiaekspert Hans Lõugas.
