Päikeseline nädalavahetus meelitas inimesed liikuma
Photo: Shutterstock
Liikuvusanalüüsi kaardil esitatud infole lisaks leitakse iga mobiili jaoks peamises asukohas veedetud aeg ja päeva jooksul läbitud vahemaa. Peamises asukohas viibimise aega ja läbitud vahemaad saab vaadata interaktiivsetelt joonistelt nii tööpäeviti kui ka puhkepäeviti.
Eelmisel nädalavahetusel läbisid inimesed võrreldes aprilli alguse nädalavahetusega keskmiselt ligi kaks korda pikemaid vahemaid. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra kinnitab, et keskmine läbitud vahemaa jõudis peaaegu samale tasemele märtsi alguse nädalavahetustega. „Siiski ei saa öelda, et inimesed liiguvad nagu tavaolukorras, sest puudub võrdlus eelmise aasta sama ajaga. Võib aga eeldada, et soojal maipäeval oleks inimeste liikumine tavaolukorras veelgi aktiivsem,“ kommenteerib Kaja Sõstra.
Sama trendi näitab ka peamises asukohas viibimise keskmine aeg, mis oli aprilli alguses ligi 21 tundi, eelmisel nädalavahetusel langes aga 19,5 tunnini.
Mobiiliandmetest on veel võimalik analüüsida, kuidas muutub mobiilide hulk peamise asukoha järgi piirkonniti tööpäevadel ja nädalavahetustel. Eesti kahes suuremas linnas, Tallinnas ja Tartus, viibis eelmisel nädalavahetusel võrreldes tööpäevadega üle 10% vähem inimesi. Sarnane muster on neid linnasid iseloomustanud kõigil nädalavahetustel, kuid märtsis-aprillis olid tööpäevade ja puhkepäevade erinevused väiksemad. „Osaliselt võib põhjuseks olla peamise asukoha määramise metoodika, mis võib mobiili peamiseks asukohaks määrata ka töökoha. Seda juhul kui isik viibib töökohas päeva jooksul üle 10 tunni Töökohad asuvad aga peamiselt linnades. Teine osa muutustest on aga seletatav pendelrändega, külaskäikudega suvekodudesse või sugulaste juurde,“ selgitab Sõstra.
Kuhu aga inimesed linnadest liiguvad? Üllatuslikult kasvab nädalavahetusel kõige rohkem keskustest suhteliselt kaugel asuvates valdades viibijate arv. Eelmise nädala tööpäevade ja puhkepäevade võrdluses kasvas viibijate arv puhkepäevadel Alutaguse vallas 42%, Haljala vallas ligi kolmandiku, Rõuge, Lääne-Nigula, Peipsiääre, Mustvee ning Lääneranna valdades umbes veerandi ja Kanepi vallas ning Narva-Jõesuu linnas umbes viiendiku võrra.
Taustteave
Liikumisanalüüsi meetodi kirjeldus
Mobiilioperaatorid kasutavad koostöös statistikaametiga välja töötatud meetodit, mis tagab liikumisanalüüsi usaldusväärsuse ja võrreldavuse.
Mobiilioperaatorid tegid igaüks eraldi liikumisanalüüsi, kasutades algandmetena enda mobiilsidevõrgu anonüümseid andmeid alates 20. veebruarist 2020. Operaatorid arvutasid iga anonüümse mobiilinumbri peamise asukoha. Selleks tehti kindlaks mobiilimastid, kuhu number on 24 tunni jooksul kõige kauem ühendatud. Arvesse võeti nii keskmist kui ka maksimaalset liikumiskaugust peamisest asukohast. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete ajalooliste andmete põhjal tuvastada ega analüüsida. Liikumisanalüüs on vaid Eesti-sisene ega näita, millistes välisriikides on Eesti inimesed viibinud või viibivad.
Tulemused üldistati kohalike omavalitsusüksuste alusel ja võimaluse korral ka detailsemalt (nt Tallinnas ning Tartus asumite järgi). Järgmisena vaatas statistikaamet mobiilioperaatoritelt laekunud koondandmed üle ja arvutas kogu Eesti paiksusmäära, mille põhjal valmisid väljavõtted, nt „XXX piirkonnas on 87% mobiilidest paiksed“. Seejärel visualiseeris ettevõte Positium liikumisanalüüsi tulemused ja esitas need Eesti kaardil.
Valitsuse kriisikomisjoni tellitud liikumisanalüüsi eesmärk on uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud ehk kas inimesed on jäänud paiksemaks. Ühtegi teist ülesannet nende anonüümsete andmete alusel ei lahendata. Liikumisanalüüsis kasutatud andmete säilitamise aeg on piiratud eesmärgi saavutamise ja eriolukorra lõppemisega. Pärast projekti lõppu kustutatakse kõik andmed.