Eelmisel nädalal vähenes töösuhete koguarv ligi nelja tuhande võrra
Foto: Shutterstock
Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu sõnul on lepingute lõppemine ka varasemalt olnud iseloomulik nädalatele, millesse langeb kuu lõpp. „Koondamiste osakaal on kriisieelse ajaga võrreldes märgatavalt kasvanud. Aasta esimestel kuudel jäi koondamisega lõppenud töösuhete osakaal 5% lähedale. Kriisieelse ajaga võrreldes on vähem poolte kokkuleppel või töötaja soovil lõppenud töösuhteid,“ lisab Kadri Rootalu.
Eelneva nädalaga võrreldes vähenes töösuhete arv pea kõigil tegevusaladel. Võrreldes 2019. aastaga toimusid suurimad muutused majutuse ja toitlustuse, mäetööstuse ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel. Eelmise aastaga võrreldes on töösuhete arvu osas veel plusspoolel tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, samuti info ja side, finants- ja kindlustustegevus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.
Statistikaamet alustas aprilli alguses erinevate valdkondade kiirstatistika avaldamisega, mis võivad viirusest tingitud eriolukorrast mõjutatud olla. Veebilehele /uudised/viiruse-moju-eestile on koondatud andmed tööturu näitajate, ettevõtete käibe ja tööjõukulude, inimeste liikumise, suremuse ning elektritarbimise kohta. Ettevõtete kiirstatistikat uuendatakse kord kuus; tööturu, surmade ja elektritarbimise andmeid kord nädalas ning liikuvusanalüüsi ülevaadet igapäevaselt.
Statistikaameti kodulehel rubriigi „Viiruse mõju Eestile“ all asuvad:
Interaktiivsetel joonistel antakse töötamise registri (TÖR-i) iga nädala andmete põhjal ülevaade Eesti tööturu hetkeolukorrast. Näidatakse, kuidas on nädalaga muutunud töösuhete arv Eestis: kui palju on neid lõpetatud, peatatud või alustatud. Aegread esitatakse alates 6. jaanuarist, kui algas selle aasta esimene täistöönädal. Võrdluseks on toodud 2019. aasta vastava nädala andmed.
Interaktiivsetel joonistel antakse käibedeklaratsiooni (KMD) andmete põhjal ülevaade ettevõtluse olukorrast. Hõlmatud on käibemaksukohustuslikud äriühingud ja FIE-d, kes on esitanud käibedeklaratsiooni.
Andmed on toodud kolme ajaperioodi kohta. Kõige pikemad aegread on alates 2005. aastast, mis hõlmavad ka eelmist majanduskriisi. Lühemad aegread näitavad muutusi alates 2017. aastast. Kõige detailsemalt esitatakse 2020. aasta muutused, et hinnata alanud majanduskriisi mõju.
Statistikaamet monitoorib koostöös mobiilioperaatoritega anonüümsete mobiiliandmete abil inimeste liikuvust piirkonniti. Liikuvuse hindamiseks kasutatakse ühe näitajana täiesti paiksete ja väheliikuvate mobiilide osatähtsust. Liikuvusanalüüsi tulemusi saab vaadata kaardil https://liikumisanalyys.stat.ee.
Interaktiivsel joonisel on välja toodud 2017. kuni 2020. aasta surmade statistika nädalate kaupa. Aastate 2017 ja 2018 andmed on lõplikud, 2019. ja 2020. aasta andmed on rahvastikuregistri põhjal esialgsed ja neid parandatakse ning täiendatakse. Joonisel on esitatud ka kümne aasta keskmine surmade arv nädalas. Keskmine joon koos varasemate aastate kõikumistega annab tausta, et hinnata praeguseid muutusi.
Statistikaameti andmebaasis on võimalik jälgida elektritarbimist ja selle muutust Elektrilevi võrgus alates märtsi alguselt.
Kiirstatistikast lähtuvalt analüüsisid statistikaameti juhtivanalüütikud põhjalikumalt just tööturu ja ettevõtete olukorda. Lähemalt on neil teemadel võimalik lugeda blogipostitustest „Majutus- ja toitlustusettevõtted on kriisis esimesena löögi all“ ja „Eriolukorra esimesed nädalad tööturul – kui palju koondatakse?“.