Väliskaubandus Eestis 2018. aastal

2018. aastal suurenes Eesti eksport ja import elaniku kohta võrreldes eelnenud aastaga üle 1000 euro.

Mullu oli Eestis eksport elaniku kohta 10 927 eurot, mis on Euroopa Liidu keskmisest (10 684 eurot) ligikaudu 240 euro võrra suurem. Import elaniku kohta oli Eestis aga 12 289 eurot ehk Euroopa Liidu keskmisest (10 590 eurot) ligikaudu 1700 euro võrra suurem.

Ekspordis ei kajastu ainult riigi omatoodang, vaid ka teistele liikmesriikidele kaupade vahendamine oma riigi kaudu ehk reeksport.

Eksport oli elaniku kohta kõige suurem Hollandis ja Belgias. Seda mõjutab enim kaubavahetus sadamate kaudu (reeksport). Nende riikide eksport oli 2018. aastal Hollandis 35 634 ja Belgias 34 656 eurot elaniku kohta. Skaala teises otsas olid aga Kreeka, Rumeenia, Horvaatia ja Bulgaaria.

Eesti edestas ekspordis ka Leedut ja Lätit, kelle tulemus jäi alla ka Euroopa Liidu keskmisele. Kaupu imporditi ühe elaniku kohta enim Luksemburgis (33 633 eurot), Belgias (33 431 eurot) ja Hollandis (31 853 eurot), vähim aga Rumeenias (4242 eurot), Bulgaarias (4556 eurot) ja Kreekas (5137 eurot).

Eesti päritolu kaupade eksport

Kogu ekspordis on Eesti päritolu toodete osatähtsus viimastel aastatel olnud stabiilne ja on jäänud 72% juurde.

Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu suurenes 2018. aastal varasema aastaga võrreldes 12%, reeksport 11%. Enim suurenes Eesti päritolu mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, lahusti), puidu ja puittoodete (sh kase- ja männipaberipuit) ning elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) eksport.

Kaubajaotistest oli Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis suurim puidu ja puittoodete väljaveos – 97%. Teisel kohal oli mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, madratsid, kokkupandavad ehitised) eksport (92%), loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning paberi ja pabertoodete eksport (kumbki 90%). Eesti päritolu toodete ekspordi osatähtsus oli kõige väiksem kunstiteoste ja tööstuslike sisseseadete kaubajaotises (kõige rohkem 6%).

Eestis toodetud kaupa viidi peamiselt Soome, Rootsi ja USA-sse. Enim suurenes Eesti päritolu toodete väljavedu USA-sse ja Singapuri ning vähenes Rootsi. 

Eesti peamistest ekspordi sihtriikidest oli Eesti päritolu toodete ekspordi osatähtsus suurim Taanil – 91% kogu Eestist Taani eksporditud kaubast oli Eesti päritolu. Järgnesid Norra (90%) ja Holland (89%). Kõige väiksem oli Eesti peamistest ekspordi sihtriikidest Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus Venemaale (24%), Leetu (32%) ja Lätti (45%) eksporditud kaubas.

Eesti eksporti veavad keskmise suurusega ettevõtted

Keskmise suurusega ettevõtted (SME) andsid kogu ekspordi väärtusest 2018. aastal 45%.

SME osatähtsus ekspordis suurenes 2018. aastal võrreldes eelnenud aastaga 6%. Järgnesid mikro- ja väikeettevõtted, kelle osatähtsus oli ekspordis kokku üle 34%. Nende ettevõtete osatähtsus pole viimastel aastatel muutunud. Seevastu suurettevõtete eksport on viimase kahe aasta jooksul vähenenud ligi 10%. Suurettevõtete eksport moodustas 2018. aasta kogu ekspordist 21%.

Kaupade impordis on kõige suurem osatähtsus mikro- ja väikeettevõtetel (kokku üle 46% koguimpordist). Aastal 2018 suurenes impordis ainukesena SME osatähtsus (5%), mis hõlmas koguimpordist 35%. Seevastu suurettevõtete osatähtsus on viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Kõige suurem oli see 2018. aastal, mil osatähtsus kogu impordis vähenes 4%.

Kaubavahetus riikide ühendustes ja maailmajagudes

2018. aastal suurenes kogu kaubavahetus. Nii oli see ka Euroopa Liidu riikides, kus eksport suurenes 6% ja import 4%. Eesti kaubavahetuse bilanss oli teiste Euroopa Liidu riikidega endiselt puudujäägis (2,8 miljardit eurot), kuid vähenes võrreldes 2017. aastaga siiski 0,1 miljardi euro võrra. 2018. aastal vähenes Euroopa Liidu osatähtsus kogu meie kaubavahetuses võrreldes aasta varasemaga ligikaudu 4% ja moodustas Eesti koguekspordist 68% ja -impordist 78%.

Eksport euroala 19 riiki oli Eesti koguekspordis 47%, import euroala riikidest aga 56% Eesti koguimpordist. Eksport neisse riikidesse suurenes 2018. aastal võrreldes eelnenud aastaga 8% ja import nendest riikidest 4%.

Kaubavahetus Euroopa Liidu väliste riikidega suurenes 2018. aastal võrreldes eelnenud aastaga märgatavalt ehk 1,3 korda. Kõige rohkem mõjutas seda mineraalsete toodete kaubavahetus: eksport suurenes 989 miljoni ja import 979 miljoni euro võrra. Kaubavahetuse bilanss Euroopa Liidu väliste riikidega oli ülejäägis: eksport Euroopa Liidu välistesse riikidesse oli 1 miljardit eurot suurem kui import nendest riikidest.

Kui võrrelda Eesti kaubavahetust 2018. aastal teiste liikmesriikidega, siis oli see üle Euroopa Liidu keskmise. Euroopa Liidu riikide eksport suurenes aastaga keskmiselt 5%, aga Eestis suurenes see 12%. Võrreldes 2017. aastaga oli euroala riikidest kõige väiksem ekspordi kasv Saksamaal, Hispaanias ja Itaalias (3%) ning kõige suurem Küprosel (44%), Kreekas (16%), Maltal (15%). Väljaspool euroala asuvatest riikidest suurenes eksport kõige rohkem Rumeenias (8%). 2018. aastal vähenes eksport Euroopa Liidu riikides võrreldes eelnenud aastaga vaid Luksemburgis (2%).

Euroopa Liidu riikides suurenes import aastaga keskmiselt 6%, aga Eestis 10%. Import suurenes enamikus Euroopa Liidu riikides, kõige rohkem Iirimaal (14%), Sloveenias (12%) ja Küprosel (11%). Euroala suurima impordi osatähtsusega riikidest suurenes import Hollandis 8%, Saksamaal ja Itaalias kummaski 6% ning Prantsusmaal 4%. Import jäi möödunud aastaga samale tasemele kahes Euroopa Liidu riigis: Luksemburgis ja Suurbritannias.

Euroopa Liidu riikide ekspordis ja impordis olid olulisimad kaubagrupid mehaanilised masinad, elektriseadmed, transpordivahendid ja mitmesugused tööstustooted. Euroopa Liidu riikide peamised partnerid väljaspool Euroopa Liitu olid USA ja Hiina, moodustades vastavalt 17% ja 15% kogu Euroopa Liidu riikidega peetavast kaubavahetusest.

Eesti ekspordi ja impordi osatähtsus moodustas 2018. aastal Euroopa Liidu ekspordis ning impordis 0,3%. Nii ekspordi- kui ka impordikäibe poolest edestas Eesti Lätit, Maltat, Luksemburgi ja Küprost.

Maailmajagude arvestuses on enim suurenenud kaubavahetus Ameerika Ühendriikidega. 2018. aastal suurenes nii elektriseadmete kui ka kütuste eksport Ameerika Ühendriikidesse. Ameerika Ühendriikidest veeti Eestisse kõige enam metalli, mehaanilisi masinaid, elektriseadmeid ja transpordivahendeid.

Märgatavalt on suurenenud eksport Austraaliasse ja Okeaaniasse. Seda mõjutas enim mineraalsete kütuste ning puidu ja puittoodete väljavedu.

Üle poole Eesti ekspordist ja impordist moodustavad vahetooted

Lõpptarbimise järgi saab kaubad jagada kapitalikaupadeks, vahetoodeteks, tarbekaupadeks ja muudeks kaupadeks.

Eestist on alati kõige rohkem eksporditud vahetooteid ehk tootmiseks mõeldud tooteid, mille all kajastatakse tööstusele minev tooraine, töödeldud tooted, masinate ja seadmete osad, määrdeained ja kütused (v.a mootoribensiin). 2018. aastal moodustasid vahetooted Eesti koguekspordist 58%. 2018. aastal suurenes vahetoodete väljavedu eelnenud aastaga võrreldes 16%.

Kapitalikaupade osatähtsus Eesti koguekspordis oli möödunud aastal 19%, mis on ühe protsendipunkti võrra vähem kui aasta varem. Kapitalikaupade all kajastatakse masinaid, tööstuslikke sisseseadeid, tööstuslikke transpordivahendeid (v.a sõiduautod). Kapitalikaupade eksport suurenes 2018. aastal 7% peamiselt mehaaniliste masinate ja elektrimasinate ekspordi suurenemise tõttu.

Tarbekaupade ekspordi osatähtsus Eesti koguekspordis oli ligi 18%, mis vähenes aasta varasemaga võrreldes peaaegu 2%. Tarbekaubad on kaubad, mis tulevad müügile kaubanduses, nt toit, jook, kestvuskaubad, poolkestvuskaubad, mitte-kestvuskaubad, peale selle ka transpordivahendid (v.a sõiduautod).

Muude kaupade all kajastatakse mootorikütust, sõiduautosid ja teisi klassifitseerimata kaupu. Grupp kasvas aastatagusega võrreldes 30% ja seda mõjutas enim kütuste müügi suurenemine.

Impordis oli samuti suurim osatähtsus vahetoodetel – 54% koguimpordist. Aastaga suurenes näitaja nelja protsendi võrra. Teisel kohal olid tarbe- (22%) ja kolmandal kapitalikaubad (16%). Vahetoodete suur osatähtsus impordis näitab, et Eesti tööstus on seotud sisseveetavate tootekomponentidega. Tarbekaupade import kajastab sisemaise nõudluse olukorda. 2017. aastaga võrreldes vähenes tarbekaupade import 1% võrra. Tarbekaupade sisseveo väike vähenemine võib viidata sellele, et Eesti sisetarbimise kasv on pidurdunud. Kapitalikaupade import vähenes aastaga 2 protsendipunkti. Selle põhjus oli peamiselt 2017. aastal ühekordsete suurtehingutega seotud transpordivahendite sisseost. Muude kaupade import suurenes 2017. aastaga võrreldes 17% ja seda mõjutas samuti suurem kütuste sissevedu.