Teraviljasaak oli möödunud aastal tunamullusest suurem

2017. aastal oli Eestis 1 002 200 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad, mis on peaaegu sama nagu eelmisel aastal. Sellest 993 000 hektarit oli põllumajanduslike majapidamiste valduses ja 9200 hektarit koduaedades ja põllumajanduslikes kodumajapidamistes. Viimastes kasvatatakse põhiliselt viljapuid ja marjakultuure, köögivilja ja kartulit.

Kasutatavast põllumajandusmaast oli 678 800 hektarit põllumaa, 316 300 hektarit püsirohumaa ja 7100 hektarit püsikultuuride pind (viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid jm püsikultuurid). Tootmiseks ajutiselt mittekasutatava püsirohumaa pindala osatähtsus kasutatavas põllumajandusmaas oli 2017. aastal 6%, mis on 2 protsendipunkti rohkem kui 2016. aastal. Põllumaa pind oli 2017. aastal 2% väiksem kui 2016. aastal.

Teravilja kasvupind vähenes aastaga 6%, kuid teravilja kogusaak jäi alla vaid 2015. aasta rekordsaagile, mis oli 1 535 280 tonni. Seejuures jäi koristamata 6% teravilja kasvupinnast, põhiliselt suviteraviljad. Taliviljade kasvupind oli 14% suurem kui eelnenud aastal, mis seoses taliviljade suurema saagikusega aitas märgatavalt kaasa kogusaagi suurenemisele. Suviteraviljade kasvupind vähenes võrreldes 2016. aastaga 15%.

2017. aastal kasvatati teravilja 330 700 hektaril. Taliteravilja osatähtsus teravilja kasvupinnas oli 38%. Teravilja kasvupinnast võttis enda alla 31% talinisu ja 4% rukis, 30% suvioder ja 20% suvinisu. Ülejäänud 15% moodustasid talioder, tritik, kaer, segavili ja tatar. Talinisu kasvupind oli 2016. aastaga võrreldes 13% suurem ja suvinisu pind 9% väiksem. Rukki kasvupind suurenes aastaga 8%.

Teraviljasaak oli 2017. aastal eelnenud aastaga võrreldes tunduvalt suurem vaatamata ebasoodsatele ilmastikutingimustele koristusperioodil – 1 311 900 tonni ehk suurenemine 40%. Võrreldes 2015. aasta väga suure saagiga oli saak siiski 15% väiksem. 54% teraviljasaagist oli nisu, 32% oder, 7% kaer ja 4% rukis. Ülejäänud 3% olid tritik, segavili ja tatar kokku.

Väga suur mõju teravilja saagile on ilmastikutingimustel ja talivilja osatähtsusel, mis on suurema saagikusega. Peale selle, et talvel hävines 7% talivilja, oli 2016. aasta vähese teraviljasaagi põhjus just halvad ilmastikutingimused kasvuperioodil. 2017. aastal olid taliviljad hästi talvitunud (talvine häving vaid 1%) ja ilmastikutingimused kasvuperioodil olid head. Siiski jäi palju suviviljade saaki koristamata halbade ilmastikuolude tõttu koristusperioodil.

Teravilja keskmine saagikus oli 2017. aastal 3967 kilogrammi hektari kohta. Võrreldes eelnenud aastaga suurenes see pea poolteist korda ja jääb 9% alla 2015. aasta rekordsaagikusele. Taliteravilja saagikus suurenes aastaga 63%. Seejuures suurenes rukki saagikus 50% ja oli 3932 kilogrammi hektari kohta ning talinisu saagikus suurenes 65% ja oli 4699 kilogrammi hektari kohta.

Rapsi ja rüpsi kasvupind oli 5% suurem, talirapsi ja -rüpsi kasvupind 37% suurem kui 2016. aastal. Erinevalt eelmisest aastast oli talirapsi ja -rüpsi saak suurem kui suvirapsi- ja suvirüpsi oma. 73 800 hektarilt saadi 165 300 tonni rapsi- ja rüpsiseemet. Keskmine saagikus oli 2240 kilogrammi hektari kohta. 2016. aastaga võrreldes oli saagikus 53% suurem. Suvirapsi ja -rüpsi saagikus suurenes aastaga 23%, talirapsi ja -rüpsi oma 90%. Rapsi ja rüpsi kogusaak oli 61% suurem kui 2016. aastal. Koristamata jäi 7% suvirapsi ja -rüpsi kasvupinnast.

Nii ühe- ja mitmeaastaste söödakultuuride kasvupind kui ka sööda tootmiseks kasutatava püsirohumaa pind oli 4% väiksem kui vastavad pinnad aasta varem. Sööda tootmiseks kasutatava püsirohumaa pind vähenes tootmiseks ajutiselt mittekasutatava püsirohumaa suurenemise tõttu. Samal ajal suurenes kogu püsirohumaa pind kokku võrreldes eelnenud aastaga 3% (põhiliselt seetõttu, et püsirohumaad rajati uuesti ja seetõttu jäi põllumaad umbes 8000 hektarit vähemaks).

Kartuli kasvupind vähenes aastaga 5%. Aastal 2017 kasvatati kartulit 5400 hektaril, millest 36% koduaedades ja põllumajanduslikes kodumajapidamistes. Kartuli kogu kasvupinnalt saadi 91 200 tonni kartulit. Keskmine kartulisaak hektari kohta oli 16 925 kilogrammi, mida on 6% rohkem kui aasta varem. Koristamata jäi 12% kartuli kasvupinnast. Kartulitoodang elaniku kohta oli 2017. aastal 69 kilogrammi ehk 1 kilogramm rohkem kui aasta varem.

Avamaaköögivilja kasvupinna suurus on aastaga suurenenud 10% ja oli 2017. aastal 3400 hektarit. Kui avamaaköögiviljast kasvatatakse 31%, siis katmikköögiviljast isegi 91% koduaedades ja põllumajanduslikes kodumajapidamistes. Köögiviljasaak kokku oli 5% väiksem kui aasta varem ehk 59 200 tonni, millest 49 300 tonni oli avamaaköögivili. Köögiviljasaak elaniku kohta oli 2017. aastal 45 kilogrammi (2016. aastal 47 kg).

2017. aastal suurenes veiste arv 1%, piimalehmade arv 0,3% ning muude lehmade arv 3%. Seega on piimakari veidi suurenenud pärast 2013. aastal alanud langust, mille põhjustas piimahinna kriis. 2017. aasta lõpus oli Eestis 250 900 veist, sh 86 400 piimalehma ning 28 700 muud lehma.

Sigade arv suurenes 2017. aasta lõpuks 9% võrra võrreldes varasema aastaga. See on esimene tõus pärast 2014. aastal puhkenud seakatkukriisi. Kokku oli 2017. aasta lõpuks sigu 289 100. Lammaste ja kitsede arv vähenes 2017 aastal 5% võrreldes möödunud aastaga. Kokku oli lambaid ja kitsi 85 900. Lindude arv suurenes aastaga 7%, neid oli 2017. aasta lõpus kokku 2,3 miljonit.

Eesti veiste osatähtsus Euroopa Liidu (EL) riikide veiste arvus jäi 2017. aasta lõpus samaks, mis aasta varem ‒ 0,3%. Samaks jäi ka piimalehmade (0,4%) ning sigade (0,2%) osatähtsus. 2017. aastal vähenes EL-is kokku veidi veiste ja ka piimalehmade arv, kuid Eestis võis märgata vastupidist tendentsi. Lähiriikidest vähenes nii veiste kui ka piimalehmade arv aastaga enim Leedus ning vähem Lätis ja Soomes. 2017. aasta lõpuks sigade arv EL-i riikides kokku suurenes ja nii ka Eestis. Leedus, Soomes ja veidi vähesemal määral Lätis aga sigade arv vähenes.

Piimatoodang oli Eestis 2017. aastal 790 600 tonni – 1% võrra rohkem kui aasta varem. Piimatoodang lehma kohta on aasta-aastalt suurenenud ja oli 2017. aastal 9160 kilogrammi – 3% rohkem kui aasta varem. See on Eestis kõigi aegade suurim piimatoodang lehma kohta ning sellise tulemusega on Eesti EL-is jõudnud teisele kohale Taani järel. Elaniku kohta toodeti 600 kilogrammi piima, mida on 6 kilogrammi võrra rohkem kui 2016. aastal.

Lihatoodang oli 2017. aastal 71 500 tonni, millest 54% oli sealiha, 29% linnuliha, 17% veiseliha ning 1% lamba- ja kitseliha. Aastaga vähenes lihatoodang kokku 8%. Elaniku kohta toodeti mullu 54 kilogrammi liha, mis teeb 5 kilo vähem kui aasta varem. Kuigi sigade arv 2017. aasta lõpuks suurenes, ei suurenenud sealiha toodang, sest lihatoodangu suurenemine võtab peaaegu aasta aega võrreldes loomade arvu kasvuga.

Munatoodang suurenes aastaga 4%. 2017. aastal toodeti 207 miljonit muna. Keskmine munatoodang kana kohta juriidiliste isikute põllumajanduslikes majapidamistes oli 289 muna. Elaniku kohta toodeti 157 muna, mida oli veidi rohkem kui 2016. aastal (151). Meetoodang oli 2017. aastal 1165 tonni, mis teeb 6% rohkem kui aasta varem.