Majandusüksuste arv mullu suurenes

Kaks kolmandikku tegutsevatest majandusüksustest moodustasid äriühingud (66%), füüsilisest isikust ettevõtjaid oli 15%. Mittetulundusühinguid oli tegutsevate majandusüksuste koguarvust 17%. Riigi- ja omavalitsusasutusi oli nii nagu ka varasematel aastatel alla 2%.

Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (äriühinguid ja FIE-sid) oli kokku 127 622, nendest äriühinguid ligi 103 500. Aastal 2017 suurenes äriühingute arv umbes 8000 võrra ehk juurde tuli umbes 3000 üksust enam kui 2016. aastal. Taas suurenes osaühingute arv – neid tuli juurde üle 8000. Aktsiaseltside arv vähenes taas rohkem kui 100 üksuse võrra. Tegutsevate FIE-de arv väheneb endiselt. 2017. aastal oli neid umbes 1000 võrra vähem ‒ FIE-de arv vähenes 24 000-ni.

Kasumitaotluseta üksuste arv vähenes umbes 4000 üksuse võrra ja 2017. aastal oli neid veidi üle 30 000. Vähenemine toimus mittetulundusühingute arvu kahanemise tõttu ja peamine põhjus oli nende aktiivsuse määramise metoodika muudatus^a.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste arv jäi üsna samaks. 2017. aasta lõpus toimunud haldusreform ei avaldanud suurt mõju nende üksuste üldkogumile, mis olid aasta jooksul aktiivsed, sest sellesse on arvestatud ka osa aastast tegutsenud üksused. Mõju saab näha 2018. aasta andmetes, kust jäävad välja reformi raames tegevuse lõpetanud KOV-ide asutused.

Nii nagu varasematel aastatel on üle poole (56%) ettevõtetest (71 000) Harju maakonnas, enamik neist (78% kõikidest Harjumaa ettevõtetest) Tallinnas. Harju maakonna ettevõtete arv suurenes aastaga üle 5000 võrra, neist üle 4000 lisandus Tallinnasse. 2017. aastal suurenes aktiivsete ettevõtete arv kõigis maakondades. Kõige enam tuli ettevõtteid juurde Tartu (440) ja Pärnu maakonda (220). Tartu maakonnas tegutses seega veidi üle 13 500 ettevõtte, järgnesid Pärnu maakond ligi 7500 ning Ida-Viru 6500 ja Lääne-Viru maakond 4500 ettevõttega. Vähem kui 100 ettevõtet lisandus Jõgeva, Järva, Valga, Põlva ja Võru maakonda. Kõige väiksem oli kasv (5 ettevõtet) Hiiumaal.

Kõige enam tuli juurde mikroettevõtteid, aastaga lisandus neid ligi 7000 ‒ üle kahe korra enam kui 2016. aastal, mil neid tuli juurde 3000 . Mikroettevõtted on ilma palgatöötajateta või alla 10 töötajaga ettevõtted ja nad moodustavad 94% kõigist Eestis tegutsevatest ettevõtetest. 2017. aastal oli selliseid umbes 120 000. Enamik tuli juurde Harju maakonda. Suurettevõtteid (vähemalt 250 töötajaga) oli 2017. aastal (nagu ka eelnenud aastal) kokku ligi 200, neist üle poole tegutses Tallinnas. Nagu aasta varem asus ligi 70% suurettevõtetest Harju maakonnas, järgnesid Tartu (8%) ja Ida-Viru (5%) maakond. 10‒49 töötajaga ehk väikeettevõtteid tuli juurde sadakond, keskmise suurusega ettevõtete arv (50‒249 töötajaga) vähenes 34 võrra.

Ettevõtteid tuli juurde igasse valdkonda, v.a põllumajandusse, kus nende arv väheneb endiselt. Kõige enam (27%) suurenes finants- ja kindlustuse valdkonnas tegutsevate ettevõtete arv, sinna lisandus üle 400 ettevõtte. Kõige enam tuli ettevõtteid juurde kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas (üle 1000 ehk kaks korda enam kui eelnenud aastal). Veidi alla tuhande ettevõtte võrra suurenes ehituse, info ja side ning hulgi- ja jaemüügi valdkond. Majutuse ja toitlustuse ettevõtete arv suurenes 6,5%, võrreldes 2016. aastaga lisandus üle 200 tegutseva ettevõtte.

Et uurida ettevõtluse üleilmastumise taset Eestis ja ettevõttegruppide (eriti rahvusvaheliste kontsernide) rolli majanduses, kogub Statistikaamet alates 2005. aastast regulaarselt andmeid Eestis tegutsevate ettevõttegruppide kohta.

Nii nagu varasematel aastatel kontrollisid kontsernid olulist osa Eesti majandusest ka 2017. aastal. Kontsernide koosseisu oli koondunud 9% majanduslikult aktiivsete üksuste populatsioonist – 12 453 ettevõtet. 2017. aastal andsid ettevõttegrupid ligi 63% Eesti ettevõtete müügitulust^b ning neis leidis rakendust üle kolmandiku kõigist tööga hõivatutest.

Kontsernide arv suureneb igal aastal ja 2017. aastal tegutses Eestis 6988 kontserni. Et võrreldes Eesti kontrolli all olevate gruppidega lisandub väliskontserne vähem, siis on ka nende osatähtsus pidevalt vähenenud. Kui 2004. aastal moodustasid väliskontsernid ligi poole kõigist kontsernidest, siis 2017. aastaks oli nende osatähtsus vähenenud 32%-ni.

Eesti kontsernidesse kuuluvad ettevõtted moodustasid 2017. aastal 7% kogu aktiivsete ettevõtete populatsioonist ning väliskontsernide liikmed 2%. Kontsernide panus Eesti tööhõivesse on aastate jooksul olnud endiselt märkimisväärne ‒ 2017. aastal leidis 36% kõigist tööga hõivatutest rakendust mõnes kontserni kuuluvas ettevõttes. 2017. aastal suurenes tööhõive ettevõttegruppides võrreldes aasta varasemaga 3% ja seda nii Eesti kui ka väliskapitali kontrolli all tegutsenud kontsernides.

2017. aastal leidis väliskontsernides rakendust 16% kõigist Eesti hõivatutest ja nad andsid ligi 30% kogu ettevõtete müügitulust. Eestis olid tütarettevõtteid loonud 64 riigi kontsernid. 86% väliskontsernidest olid Euroopa päritolu. EL-28-st ei olnud 2017. aastal Eestis aktiivset tütarettevõtet vaid Portugali ja Horvaatia ettevõtetel. Eesti majandust mõjutasid enim Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Suurbritannia kontsernid.

Traditsiooniliselt oli väliskapitali mõju tööhõivele suurim finantsvahenduses, kus väliskontserni kuuluvas ettevõttes töötas 60% tegevusalal hõivatutest. Väliskontsernid andsid 2017. aastal tööd igale kolmandale töötlevas tööstuses, info ja side vallas ning haldus- ja abitegevuse tegevusalal hõivatule.

Eesti ettevõtted on tütarettevõtteid loonud 65 riigis, peamiselt Euroopas, aga ka Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Aafrikas. Eelkõige huvitusid Eesti hargmaised kontsernid siiski äri tegemisest lähiriikides (Lätis, Leedus, Soomes ja Venemaal), sest nende ettevõtlustingimusi tuntakse kõige paremini.

Kõik juriidilistes registrites registreeritud majandusüksused ei tegutse reaalselt. Majandusstatistikat tehakse majanduslikult aktiivsete üksuste andmete järgi. Artikkel käsitles majanduslikult aktiivsete üksuste populatsiooni – selle mahtu, geograafilist paiknemist ja jaotust valdkonniti.

Statistikaamet peab statistilist majandusüksuste registrit alates 1994. aastast. Registris olev aktiivsete üksuste kogum on majandusstatistika tegemise alus. Majandusüksuste statistilise registri ajakohastamiseks kasutatakse äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, maksukohustuslaste registri ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri andmeid. Peale juriidiliste registrite kasutatakse ka muid andmeallikaid, nt statistilisi ja raamatupidamisaruandeid. Majandusüksuste statistilisse registrisse on kantud kõik registreeritud üksused, kuid juriidilistest registritest erinevalt määratakse majandusüksuste statistilises registris iga aasta lõpus kindlaks aasta jooksul tegutsenud üksuste populatsioon. Sinna kuuluvad kõik vaatlusperioodil tegutsenud üksused, k.a need, mis tegutsesid vaatlusperioodil vaid osa ajast.