Aprillis kaubavahetuse puudujääk vähenes
Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,5 miljardi ja imporditi 1,8 miljardi euro eest. „Kui tänavu aprillis oli kaubavahetuse puudujääk 227 miljonit, siis mullu samal ajal oli see 532 miljonit eurot, mis tähendab, et puudujääk on ligi 305 miljoni euro võrra vähenenud. Ent jätkuvalt on tavapärane see, et Eestis imporditakse kaupu enam kui eksporditakse,“ lisas Leppmets.
Kaupadest eksporditi aprillis kõige enam elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Enim ehk 53 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete väljavedu Eestist. Järgnesid puidu ja puittoodete (38 miljoni euro võrra) ning mitmesuguste tööstustoodete (14 miljoni euro võrra) ekspordi vähenemine. Enim suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade (27 miljoni euro võrra), transpordivahendite (25 miljoni euro võrra) ning mehaaniliste masinate (11 miljoni euro võrra) väljavedu Eestist. Eesti päritolu kaupade osatähtsus ekspordis langes aastases võrdluses kaks protsendipunkti, moodustades tänavu aprillis 68% koguekspordist.
Kaupu eksporditi aprillis Eestist kõige enam Soome (15% Eesti koguekspordist), Lätti (13%) ja Rootsi (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid, sh staatilisi muundureid, Lätti mineraalseid tooteid, sh maagaasi, ning Rootsi elektriseadmeid, sh kommunikatsiooniseadmeid. Enim vähenes kaupade väljavedu Ameerika Ühendriikidesse, Guatemalasse ja Rootsi. Ameerika Ühendriikidesse viidi varasemast vähem elektriseadmeid, sh kommunikatsiooniseadmeid, Guatemalasse mineraalseid tooteid, sh kergõlisid, ning Rootsi metalli ja metalltooteid, sh rauast ja terasest konstruktsioone. Enim kasvas kaupade eksport Türki, Singapuri ja Hollandisse. Türki viidi mullusest enam metalli ja metalltooteid, sh raua ja terase jääke, ning Singapuri ja Hollandisse mineraalseid tooteid, sh erinevaid mineraalseid õlisid.
Aprillis imporditi kaupadest enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Kõige enam ehk 232 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete sissevedu. Järgnesid metalli ja metalltoodete (58 miljoni euro võrra) ning puidu ja puittoodete (50 miljoni euro võrra) impordi vähenemine. Enim ehk 23 miljoni euro võrra kasvasid nii põllumajandussaaduste ja toidukaupade kui transpordivahendite import. Järgnes elektriseadmete sisseveo kasv 19 miljoni euro võrra.
Eesti peamine impordipartner aprillis oli Soome (15% Eesti koguimpordist), järgnesid Saksamaa (11%) ja Läti ning Leedu (mõlemad 10%). Soomest ja Lätist imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, sh maagaasi, Saksamaalt transpordivahendeid, sh sõiduautosid, ning Leedust mineraalseid tooteid, sh mineraalseid õlisid. Enim vähenes kaupade sissevedu Venemaalt, Leedust ja Soomest, kust imporditi mullusest vähem mineraalseid tooteid. Venemaalt ja Leedust osteti vähem mineraalseid õlisid ning Soomest elektrienergiat ja kergõlisid. Kasvas kaupade import Taanist, Ameerika Ühendriikidest ja Tšehhist. Taanist toodi Eestisse mullusest enam mehaanilisi masinaid ja elektriseadmeid, sh mootoriosi ja tuulegeneraatoreid, Ameerika Ühendriikidest elektriseadmeid, sh nutitelefone, ning Tšehhist transpordivahendeid, sh sõiduautosid.
Kuu | Eksport, mln eurot | Import, mln eurot | Bilanss, mln eurot | |||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2022 | 2023 | muutus, % | 2022 | 2023 | muutus, % | 2022 | 2023 | |
KOKKU | 6 729 | 6 258 | -7 | 7 862 | 7 047 | -10 | -1 132 | -789 |
Jaanuar | 1 636 | 1 496 | -9 | 1 781 | 1 752 | -2 | -145 | -256 |
Veebruar | 1 509 | 1 523 | 1 | 1 778 | 1 637 | -8 | -269 | -114 |
Märts | 1 986 | 1 712 | -14 | 2 172 | 1 904 | -12 | -186 | -193 |
Aprill | 1 599 | 1 527 | -4 | 2 131 | 1 754 | -18 | -532 | -227 |
Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, mln eurot | Osatähtsus, % | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | Sihtriik, riikide ühendus | Import, mln eurot | Osatähtsus, % | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % |
---|---|---|---|---|---|---|---|
KOKKU | 1 527 | 100 | -4 | KOKKU | 1 754 | 100 | -18 |
EL-27 | 1 101 | 72 | -3 | EL-27 | 1 494 | 85 | -7 |
Euroala 20 riiki | 840 | 55 | 0 | Euroala 20 riiki | 1 119 | 64 | -9 |
EL-i välised riigid | 426 | 28 | -8 | EL-i välised riigid | 260 | 15 | -50 |
1. Soome | 233 | 15 | -7 | 1. Soome | 272 | 15 | -16 |
2. Läti | 192 | 13 | 6 | 2. Saksamaa | 198 | 11 | -1 |
3. Rootsi | 143 | 9 | -14 | 3. Leedu | 178 | 10 | -26 |
4. Leedu | 124 | 8 | 10 | 4. Läti | 178 | 10 | -1 |
5. Saksamaa | 104 | 7 | 0 | 5. Poola | 137 | 8 | -4 |
6. Holland | 72 | 5 | 39 | 6. Rootsi | 132 | 8 | -9 |
7. Norra | 62 | 4 | -4 | 7. Holland | 89 | 5 | 2 |
8. Poola | 48 | 3 | -10 | 8. Itaalia | 56 | 3 | 2 |
9. Venemaa | 45 | 3 | -11 | 9. Hiina | 56 | 3 | -27 |
10. Türgi | 43 | 3 | 817 | 10. Taani | 49 | 3 | 59 |
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, mln eurot | ||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
mln eurot | osatähtsus, % | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | mln eurot | osatähtsus, % | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | ||
KOKKU | 1 527 | 100 | -4 | 1 754 | 100 | -18 | -227 |
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 175 | 12 | 18 | 206 | 12 | 13 | -31 |
Mineraalsed tooted (V) | 159 | 10 | -25 | 201 | 11 | -54 | -42 |
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 83 | 6 | -10 | 152 | 9 | -16 | -70 |
Kummi- ja plasttooted (VII) | 47 | 3 | -8 | 89 | 5 | -16 | -42 |
Puit ja puittooted (IX) | 169 | 11 | -18 | 64 | 4 | -44 | 105 |
Paber ja pabertooted (X) | 33 | 2 | -17 | 27 | 2 | -13 | 6 |
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 36 | 2 | -2 | 60 | 3 | -5 | -25 |
Metall ja metalltooted (XV) | 136 | 9 | -3 | 169 | 10 | -26 | -32 |
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) | 127 | 8 | 9 | 192 | 11 | -4 | -65 |
Elektriseadmed (85) | 205 | 13 | 2 | 223 | 13 | 9 | -18 |
Transpordivahendid (XVII) | 139 | 9 | 22 | 216 | 12 | 12 | -76 |
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 45 | 3 | 15 | 44 | 2 | 18 | 1 |
Mitmesugused tööstustooted (XX) | 122 | 8 | -10 | 41 | 2 | -14 | 80 |
Muu | 53 | 4 | -21 | 71 | 4 | -37 | -18 |
Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.
Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9181
press [at] stat.ee