Andmed, milleta Eesti ei saa
Kuidas on välja kujunenud need näitajad, mida statistikaamet ühiskonnale annab?
Osal näitajatest on tugev ajalooline taust, näiteks erinevate loenduste (rahvaloendus, põllumajandusloendus jne) tulemused. Ajaga on aga statistikategemises tekkinud oma sisemised reeglid ja suur hulk andmeid on muutunud riiklikuks baasvajaduseks. Nende põhjal saavad avaliku huvi esindajad ehk ministeeriumid poliitikaid kujundada, nende täitmist jälgida ja vajadusel korrigeerida.
Kuna Eesti kuulub Euroopa Liitu, on meil ka kohustus toota liikmesriike võrdlevaid näitajaid. Statistika tootmisse kaasame ka andmeesitajaid ehk ettevõtteid, kes samuti ootavad tagasisidet selle kohta, millises keskkonnas nemad oma ettevõttega parasjagu asuvad.
Mis näitajaid statistikaamet välja annab?
Näitajad, mida statistikaamet avaldab, jagunevad 12 suure valdkonna vahele, nagu rahvastik, majandus, keskkond, tööelu, heaolu, energia ja transport, kultuur, haridus, infotehnoloogia ja säästev areng. Kõikide valdkondadega ja eri näitajatega saab põhjalikumalt tutvuda statistikaameti veebis.
Kui palju on neid näitajaid, mida statistikaamet toodab?
Meie statistikaprogrammis on üle 2700 väljundnäitaja. Lisaks on eraldi näitajad, mida saadame rahvusvahelistele organisatsioonidele ja Euroopa Liidule. Näitajate arvu suurendavad veelgi standardsed päringud. Üksikute näitajate arv mitmekordistub, kui lisada neile tunnuseid, näiteks maakonna, soo, haridustaseme vms.
Näitajate arv varieerub aastati ning sõltub statistikatööde regulaarsusest ja tsüklilisusest. Selle aasta lõpus näiteks algab suur rahva ja eluruumide loendus, mille käigus tuleb juurde rida uusi näitajaid, mida eelnenud kümnel aastal polnud.
Miks kogu on seda suurt hulka näitajaid ühiskonnale vaja?
Statistikaameti andmeid kasutatakse nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil oluliste otsuste tegemiseks, mis kokkuvõttes puudutavad moel või teisel iga Eesti inimest. Milline on riigi eelarve, kui palju on kohalikul omavalitsusel eelarves raha, kui suur on kellegi palk või kui palju saab keegi sotsiaaltoetust – iga otsus on kaudselt seotud andmetega, mida statistikaamet toodab.
Kui sageli avaldatavad näitajad muutuvad, lisandub uusi näitajaid või kukub näiteks osa ära?
Regulaarsed statistikanäitajad uuenevad vastavalt maailma suurematele poliitilistele suundumustele. Kui näiteks fookusesse võetakse keskkonna, kliima või energia teemad, on vaja, et riiklikud statistikaasutused toodaksid näitajaid, mida on tarvis neid valdkondi reguleerivate seaduste täitmiseks.
Kindlasti on näitajaid, mis muutuvad ajas ebaolulisemaks. Suhtelise ja absoluutse vaesuse teema on Eesti jaoks endiselt oluline, kuid kirjaoskajate arv enam eriti mitte.
Näitajaid, mis peegeldavad sotsiaalset heaolu ja on ka ÜRO tasandil ja säästva arengu jälgimiseks üle maailma olulised, pole kindlasti ära kukkunud. Isegi siis, kui meil pole võimalik mõne valdkonna näitajas enam midagi parandada, tuleb meil võrreldavaid andmeid ikkagi toota.
Mis valdkondades on oodata lähiajal uute näitajate lisandumist?
Üldistest maailma keskkonnaarengutest tingituna on keskkonna valdkonnas lisandumas lähiaastatel suur hulk uusi näitajaid, mille metoodikat nii Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka teiste riikide poolt praegu välja töötatakse ja mille kohta muutub regulaarse statistika tootmine peagi kohustuslikuks.
Kuidas saaksid poliitikaloojad oma töös statistikat tõhusa tööriistana senisest paremini ära kasutada?
Statistikaamet on kõrgendatud valmisolekus liituma varakult eri arengukavade aruteludega, et pakkuda infot, mille põhjal hinnata hetkeseisu ja olla ka abiks nende muudatuste defineerimisel, mida soovitakse arengukavadega saavutada. Oleme valmis tegema ettepanekuid õigete mõõdikute leidmiseks, välja arendamiseks ja hiljem ka nende toomiseks, et pakkuda sõltumatut ja kvaliteetset sisendit arengukavade ellu viimise jälgimiseks. Selleks oleme ka loonud näiteks juhtimislauad, kus olulisi näitajaid on mugav ja kiire tarbida. Tõetammele oleme koondanud kokku katusstrateegiad: säästva arengu riikliku strateegia , „Eesti 2035“ ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi.
5 kasulikku rakendust, kust näitajad kiirelt ja mugavalt üles leida
|
Kui palju aega kulub, et luua uusi näitajaid?
Olemasoleva statistika pealt uute andmetabelite loomine ja näitajate koostamine ei võta väga palju aega, aga kui on soov saada seda infot regulaarselt, siis on mõttekas juba teha mõned arendused ning see tegevus on juba keerukam ja ajamahukam. Täiesti uute näitajate avaldamiseks, milleks on vaja leida uusi andmeallikaid, teha küsitlusi, teha suuremaid arendusi, tasub planeerida umbes kaks aastat ette.
Informatsiooni ja andmete hulk maailmas on meeletu ja see kasvab enneolematu hooga. Mis eelised on riiklikul statistikal selles infomöllus?
Riikliku statistika tegijad on maailmas kokku leppinud statistika tegemise parima praktikad.
Riikliku statistika tegijad on sõltumatud, see tähendab, et mitte keegi ei tohi meile ette kirjutada, milline statistika välja tuleb. Andmeid ei kallutata kuskile poole. Toodetud statistika on alati metoodiliselt läbipaistev, on teada, kust andmed tulevad ja mida nendega tehakse – see kindlustab andmete usaldusväärsuse. Samuti on tagatud näitajate kvaliteedi hindamine ja järelevalve.
Tutvu siin põhinäitajatega, mida statistikaamet avaldab!
Vaata siit Eesti majandus- ja finantsnäitajaid!