6 põnevat fakti olümpiamängudest
11. augustil said piduliku lõputseremoonia saatel läbi 2024. aasta Pariisi suveolümpiamängud. Sel puhul uurisime, mida põnevat näitab spordistatistika eestlaste spordiharrastuste kohta.
Eesti osales esimest korda olümpiamängudel iseseisva riigina 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis.
Sündmus oli märkimisväärne, kuna tähistas Eesti debüüti rahvusvahelisel spordiareenil pärast iseseisvuse saavutamist 1918. aastal.
- Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 81 medalit (27 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 31 pronksmedalit).
Neist 71 suveolümpiamängudelt ja 10 taliolümpiamängudelt. Iseseisva Eesti riigi eest on võidetud 44 medalit (36 suveolümpiamängudelt ja 8 taliolümpiamängudelt). Eesti on võitnud kõige rohkem medaleid maadluses (11).
Järgnevad tõstmine (7), murdmaasuusatamine (7) ja kergejõustik (6).
Eesti Spordiregistri kohaselt on registreeritud harrastajate arvu järgi Eestis kõige populaarsem olümpiaala jalgpall, mida harrastas mullu 23 890 inimest.
Lõviosa (86%) harrastajatest moodustavad alla 20-aastased noored.
- Talvistest olümpiaaladest olid harrastajate poolest möödunud aastal esirinnas jäähoki mängijad (2138 harrastajat) ning murdmaasuusatajad (1924 harrastajat).
Kõige populaarsemaks suveolümpiaalaks oli naisharrastajate seas mullu ujumine (8094 harrastajat).
Allikas: Eesti spordiregister
Harrastajaks loetakse vähemalt viieaastast Eestis elavat inimest, kes harrastab spordiorganisatsioonis spordiala ükskõik mis tasemel regulaarselt vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Andmed on saadud Eesti Spordiregistrist.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9181
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)