Kes tahab elada minevikus, ostab maja

Kinnisvara soetades ei osteta enamasti üksnes elamis- või äripinda ega asukohta, vaid lisaks emotsioone, staatust, kuuluvust ühiskonda, ajaloolist pärandit, traditsioone ja veel palju muud. Sellest lähtuvalt on Eesti elamispindade turul praegu tekkinud valik ajaloolise ja ratsionaalsotsialistliku elustiili vahel.

Statistikaameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus, andmeteadur Arko Kesküla, juhtivanalüütik Märt Leesment ja juhtivanalüütik Kaja Sõstra

Korterid on sotsialistlik valik

Osta saab seda, mida müüakse. Müügiks pakutavale kinnisvarale ajaloolises võtmes peale vaadates nähtub, et korterite ja majade võrdluses on mõlema variandi puhul võimalik osta kaasaegset lahendust. Lisaks sellele rõhutavad korterid aga eelkõige sotsialistlikku valikut ja majad ajaloolisuse hõngu.

Elamispindade müügikuulutusi analüüsides pakutakse praegu turul täiesti arvestatavat valikut möödunud sajandi algusest kuni tänapäevani. Korterite puhul joonistub välja, et 54 protsenti pakkumistest on alates aastast 2000 ja edasi. Teine suurem turul olev korterite kogum moodustab 34 protsenti pakutavast ja pärineb perioodist 1960–1990. Aastatel 1900–1960 ehitatud korterid moodustavad turul vaid 9,5 protsenti pakutavatest pindadest.

Sarnaselt korteritega on ka majade puhul käesoleval sajandil valminud ehitiste osakaaluks 54 protsenti müügis olevates. Samas on erinevalt korteritest selle aasta toodangut turul suhteliselt vähe. Lausa 21 protsendiga on esindatud aga majade osakaal, mis valmisid aastatel 1900–1960. Suhteliselt ahtavõitu on õitsva nõukogude perioodi produktsiooni, mille osakaal on 17 protsenti.

Korterit valides on eluaseme otsijal võimalus leida endale sobiv turumajandusele eelnenud sotsialistliku elukorralduse toodangu seast ja saada osa tol perioodil kehtinud sotsiaalsest läheduslahendusest. Majade puhul sarnast perioodi selle eheduses pigem osta ei saa. Küll aga võib eramuid valides leida tõelisi ajaloolisi pärleid, mis võimaldavad luua endale sajandivanuse õhustiku.

Müüakse ehituslikku moekaupa

Eluasemeturu pakkumise pool on just taoline arusaadavalt põhjusega. Nimelt oli aastatel 1960–1990 korterite ehitamine ajakohasest suundumusest tulenevalt väga moes. Neid tuli juurde suurusjärgus 100 000 elukohta igal kümnendil ja sealt tuleb ka praegu müüki ootav elamuvaru.

Analoogsel põhjusel on 2010. aastal ja hiljem ehitatud korterite pakkumine väga suur. Kasutusse lubatud eluruumide statistikat ja kuulutustes mainitud ehitusaastaid arvesse võttes võib järeldada, et müügis on peamiselt uusehitiste vastvalminud korterid. Seega müüakse peamiselt seda, mida on olnud moes ehitada.

Kortermajadele iseloomulik sotsialistlik karbistamine ei ole loomulikult ainult mineviku pärand ja nõukogude ploki särav leiutis. Sellist elukorraldust leidub igal pool maailmas ja ka nüüdisajal. Ilmselt on hoogu koguv jagamismajandus uute tehnoloogiliste lahenduste toel suunatud sellele, et mitte vara endale krabada, vaid sotsialistlikult seda teistega jagada, laenata, kasutada.

Seetõttu on ka praegusel sajandil valminud eluasemete valikutes olemas nii turumajandusliku edu sümbolid, vähem või rohkem uhked privaatsusele orienteeritud eramud, kui ka kompaktelule suunatud korterid. Igaühel on võimalik valikuid teha just omast maitsest tulenevalt ja seega hääletada, kas ruumika elustiili või kokkuhoiu poolt. Eesti kinnisvaraturg pakub praegu mõlemat võimalust.

Kinnisvaraturul jagub ostjaid nii korteritele kui ka majadele. Ajalugu tänapäevane tootmine aga muuta ei suuda – kes tahab nautida tõelist minevikuhõngu, saab selle ajaloolisest majast, kes otsib sotsialistlikku retrot, valib selle korterite seast.Statistikaamet kajastab koroonaviirusega seonduva majanduskriisi mõjusid kinnisvaraturule blogipostituste seerias. Müügikuulutuste andmed kogutakse Eesti suurematest kinnisvaraportaalidest. Blogipostitused leiab siit .