Ärirentnik hindab keskpärasust

Pärast eriolukorda avastatakse ärikinnisvara turul uut maailma. Hinnasoodustusi ootavad rentnikud kombivad rendileandjate taluvuspiiri, kinnisvaraomanikud jälgivad majanduse taastumise märke ja otsivad maksujõulisi kliente. Sektori rahastajad on aga ettevaatlikud ja hoiavad pigem eemale.

Statistikaameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus, andmeteadur Arko Kesküla ja juhtivanalüütik Märt Leesment

Ärikinnisvara omanike suurteks küsimusteks on praegu, kas koroonajärgne klient soovib head asukohta, eksklusiivsust, odavust, palju ruutmeetreid või hoopis midagi muud? Langev turg innustab ehk rentnikke odavamate hindade tõttu oma äritegevuse pinda laiendama, samas võib rahaliselt riskantsem periood tekitada aga hoopis vastupidist soovi. Kriisiaeg võib mõnele kliendile olla võimaluseks endale ärikinnisvara turult tõeline kroonijuveel napsata või tekitada pigem mõtteid linnast maale metsade vahele kolida.

Saaremaa jätkab hinnaliidrina

Eriolukorrajärgseid ärikinnisvara turgu iseloomustavaid numbreid on veel vähevõitu ja nende pinnalt uusi eelistusi välja lugeda on suhteliselt keeruline, kuid mingeid viiteid on juba võimalik leida. Uurisime äripindade rendikuulutusi ja kuna pakkumine on seotud nõudlusega, saab kuulutuste analüüsist leida üsna reaalseid näitajaid.

Hinnaliider ruutmeetri kohta on Saaremaa, kus mediaanrendihind* jääb kümne euro kanti ruutmeetrist. Hinnalisuse edetabelis on umbes veerandi võrra odavam Harjumaa ning järgnevad kuue euro piirimail Läänemaa ja Tartumaa. Harjumaa ja Tartumaa hinnad on märtsist juunini püsinud peaaegu muutumatuna, Läänemaal on näha väikest tõusu ja Saaremaa numbritest tuleb selgelt välja eriolukorra ehmatus – hinnad korrigeerusid aprillis korraks pisut madalamaks.

Põlvamaa pakub ruumikust

Kui aga ruutmeetri hinna asemel vaadata mediaanrendihinda nii pakutavate pindade kui ka terviku lõikes, siis eristub selgelt juhtkolmik: Harjumaa, Saaremaa ja Põlvamaa. Neist kaks esimesena nimetatut on suurest ruutmeetrihinnast tulenevalt ootuspärased, aga Põlvamaa on üllataja. Põlvamaal ruutmeetri eest palju ei küsita, hind jääb kolme ja nelja euro piirimaile, kuid pakutavad bürood on lihtsalt suuremad.

Ruutmeetri hinna järgi on odavaim rendihind Jõgevamaal, kahe euroga võib seal kuuks ajaks ruutmeetri osta. Odavalt saab ruutmeetreid ka Valga- ja Raplamaal. Võrus oli samuti odav, kuid hinnad kipuvad juba pisut kallinema.

Lääne- ja Viljandimaa kui suurimad hinnatõstjad

Majanduses kehtib põhimõte, et hinda saab tõsta siis, kui nõudlus järgi tuleb. Märtsist juunini kasvas küsitav ruutmeetri rendihind kõige rohkem ehk 26 protsenti Läänemaal ja umbes samas suurusjärgus ehk 25 protsenti ka Viljandimaal. Samas nii hinnatasemelt kui ka pakutavade büroode suuruselt kuuluvad mõlemad maakonnad pigem keskpäraste hulka.

Kui eelneva põhjal proovida hinnata, mida ärikinnisvara rendiklient koroonajärgselt eelistab, siis pigem keskpärasust. Teda ei köida ei Saaremaa eksklusiivsus ega Harjumaa ärikesksus, nagu ei põgene ta ka peitu ääremaale või Põlvasse suuri büroosid rentima.

* Mediaanrendihind näitab summat, millest suuremaid ja millest väiksemaid rendihindasid on selles maakonnas ühepalju.

Statistikaamet kajastab koroonaviirusega seonduva majanduskriisi mõjusid kinnisvaraturule blogipostituste seerias. Müügikuulutuste andmed kogutakse Eesti suurematest kinnisvaraportaalidest.