Kriisikuud mitmekordistasid koondamiste arvu

Koroonaviirusest põhjustatud eriolukorra algusest on möödunud poolteist kuud ja on sobiv aeg teha kokkuvõtteid: millised olid esimesed kriisikuud tööturul? Siinse postituse fookuses on tööturu kiirstatistika ja just töösuhete lõpetamise trendid töötamise registri (TÖRi) andmete põhjal.

Kadri Rootalu, statistikaameti andmeteadur

Selle aasta esimese nelja kuu võrdluses oli lõpetatud töösuhete koguarv kõige suurem märtsis, ulatudes 34 000. Kõige vähem, 24 000 ümber, lõpetati töösuhteid aprillis. Töölepingu lõppemine või töölt lahkumine ei pruugi iseenesest olla negatiivne sündmus – töölepinguid ikka sõlmitakse ja lõpetatakse. Küll aga võivad problemaatiliseks osutuda töösuhete lõppemised, mis ei toimu töötaja soovil. Eeskätt võib sellisel juhul vaadata koondamisega lõppenud töösuhteid.

Koondamiste arv näitab kasvutrendi

Koondamisega lõppenud töösuhete arv on pärast eriolukorra väljakuulutamist mitmekordistunud. Kui märtsi esimeses pooles lõppes koondamise tõttu 619 töösuhet, siis märtsi lõpunädalatel (16.–31. märts) oli neid juba üle 2500. Seejuures tuleb silmas pidada, et tööandja peab koondamisest ette teatama sõltuvalt töötaja staažist 15–90 kalendripäeva. Seega ei ole ka aprilli lõpuks veel kõigi koondamisteate saanud töötajate töölepingute lõpetamine TÖRis registreeritud ja koondamise ootel olevaid töötajaid on ilmselt rohkemgi kui statistikast välja paistab.

Koondamiste arvu kasvuga suurenes koondamisega lõppenud töösuhete osakaal kõigist töösuhetest. Jaanuaris ja veebruaris moodustasid koondamised vaid ligikaudu 5% lõppenud töösuhetest, märtsi lõpus juba 12% ja aprilli alguses viiendiku. Aprilli lõpu ja mai alguse seisuga on tööturul näha mõningast jahenemist – töösuhteid lõpetatakse vähem ja ka uusi töösuhteid sõlmitakse vähem kui eelnevatel nädalatel. Eriolukorraga seoses on eelkõige vähenenud nende töösuhete osakaal, mis lõpetatakse töötaja soovil või poolte kokkuleppel. Sellest tulenevalt ei ole arvatavasti ka lähinädalatel oodata, et koondamiste osakaal lõpetatud töösuhete koguarvus väheneks.

Pooled koondamistest toimuvad Tallinnas

Vaadates eriolukorra ajal (16.03–30.04) koondamisega lõppenud töösuhete jaotust regionaalselt, võib näha, et see vastab üsna hästi Eesti üldisele töökohtade jaotusele. Selles vahemikus toimunud koondamistest pooled leidsid aset Tallinnas registreeritud töökohtadel. Järgnesid Harju maakond ilma Tallinnata ja Tartu maakond ning Ida-Virumaa.

Maakondade vahel on aga erinevusi koondamiste osakaaludes kõigist lõppenud lepingutest. Ka enne eriolukorra kehtestamist oli selles osas teistest ees Ida-Virumaa, kus koondamisega lõppes 13% läbi saanud töösuhetest. Samuti on Ida-Viru maakonnas suur eriolukorra ajal koondamisega lõppenud töösuhete osakaal. Esikolmikus on veel Võru ja Rapla maakonnad, kus koondamiste osakaal on eriolukorra tulekuga kõige rohkem kasvanud. Kui aasta alguskuudel moodustasid koondamised 3–4% kõigist seal lõppenud töösuhetest, siis eriolukorra ajal oli osakaal 19–21%. Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonnad olid koondamiste osakaalult viimaste hulgas nii enne kui ka pärast eriolukorra kehtestamist.

Majutuses ja toitlustuses koondati tuhat töötajat

Selgitamaks välja, kas koondamistest on rohkem puudutatud kindlad majandussektorid, vaatasime koondamisega lõppenud töösuhete koguarvu erinevatel tegevusaladel 2,5 kuud enne eriolukorda (jaanuari algusest kuni 15. märtsini) ning 1,5 kuud eriolukorra ajal (16. märtsist kuni 30. aprillini). Analüüsist selgus, et töötajate arvu poolest suuremad tegevusalad, nagu töötlev tööstus või hulgi- ja jaekaubandus, andsid suurema osa koondatutest nii enne kui ka pärast kriisi. Peaaegu kõikidel suurematel tegevusaladel on koondamiste arvud mitmekordistunud. Töötlevas tööstuses on koondamiste arv eriolukorra kehtestamise järgselt suurenenud rohkem kui poole tuhande võrra, hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal aga kahe ja poole kordselt. Ligi üheksakordset tõusu võib näha majutuse ja toitlustuse tegevusalal, mis töötajate arvult ei kuulu küll suurimate tegevusalade sekka, kuid on eriolukorra tingimustes kõige tugevamini kannatada saanud.

Siiski on ka tegevusalasid, kuhu koondamiste laine jõudnud ei ole. Sellisteks on haridus, mis muidu on töötajate arvult tegevusalade esikolmikus ning finants- ja kindlustustegevus, kus koondamiste arv aasta alguskuudega võrreldes suurenenud ei ole.

Kokkuvõtteks võib öelda, et esimesed poolteist kriisikuud on tõepoolest toonud kaasa koondamiste arvu kasvu. Seda eriti suures ulatuses majutuse ja toitlustuse tegevusalal. Kuidas mõjutab tööturgu eriolukorra lõppemine, saame näha järgmistel nädalatel ja kuudel. Samuti selgub siis, kas töötukassa toetusmeetmete lõppemisele järgnevatel kuudel on koondamiste arv ikka kasvutrendis.

Loe ka blogipostitust Majutus- ja toitlustusettevõtted on kriisis esimesena löögi all.

Statistikaamet alustas aprilli alguses erinevate valdkondade kiirstatistika avaldamisega, mis võivad viirusest tingitud eriolukorrast mõjutatud olla. Kiirstatistika alla on koondatud andmed tööturu näitajate, ettevõtete käibe ja tööjõukulude, inimeste liikumise, suremuse ning elektritarbimise kohta. Ettevõtete kiirstatistikat uuendatakse kord kuus; tööturu, surmade ja elektritarbimise andmeid kord nädalas ning liikuvusanalüüsi ülevaadet igapäevaselt.