REGREL. Kuidas lahus pered ühe katuse alla kokku viia
Kuidas saada registripõhisel loendusel õigesse eluruumi kokku perekond, kes lasteaia-, koolikoha või mõne muu soodustuse pärast on oma elukoha registreerinud aadressile, kus nad tegelikult ei ela? Appi tulevad teised registrid.
Esimesel prooviloendusel 2016. aastal selgus registriandmetest, et Eestis on nelja aastaga kasvanud hüppeliselt üksikvanemate arv. Eelmisel, 2011. aasta loendusel oli üksikvanemaid kokku 85 600, 2016. aasta alguseks oli neid aga juba üle 143 000. Alates sellest hetkest hakkasid statistikaameti metoodikud otsima lahendust, kuidas kasutada loendusel infot inimeste kohta, kes päriselt elavad koos, kuid rahvastikuregistris nii oma elukohta ei registreeri.
Kuidas kasutada teiste registrite infot?
Järgmisel, 2021. aasta rahvaloendusel on plaanis kasutada vähemalt 24 registri andmeid. Ka elukoha määramisel on võimalik arvestada lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite infoga. Näiteks viitab partnerite kooselule see, kui nad on saanud hiljuti ühise lapse või abiellunud. Samuti võib arvata, et koos elavad paarid, kelle elukoht on kaasomandis või kes sõidavad sama autoga. Lisaks leiab meie registritest infot selle kohta, kui keegi teine on sinu eest ostnud apteegist välja digiretsepti ravimi. Üldjuhul teeb seda ju inimene, kes elab su lähedal. Lisaks kooselule viitavatele märkidele leidub registrites teavet, mis osutab, et paar siiski ei ela koos. Näiteks saab registrist kätte info, kui abielupaar on lahutanud või üks vanematest maksab elatisraha. Koos või lahus elamise tõendamiseks ei piisa siiski ainult ühest nimetatud jäljest. Seetõttu on metoodikud koostanud mudeli, mis hindab, kes võiksid tegelikult koos elada. Kui koos elavad partnerid on leitud, on vaja välja selgitada nende ühine elukoht. Selle jaoks oleme välja töötanud paiknemise mudeli.
Kus pered elavad?
Kui on teada inimesed, kes moodustavad perekonna, on võimalik erinevatest registritest leida kõikide pereliikmete aadressid, mis nad on teada andnud. Rahvastikuregistrist on võimalik leida kõigi perekonnaliikmete registreeritud aadressid ning kinnisturaamatus on kirjas kõikide liikmete omandis olevad eluruumid. Lisaks võivad metoodikud kasutada töötukassale antud andmeid. Hetkel on kasutuses need andmekogud aadressidega, mis on liidestunud aadressiandmete süsteemiga, mis on igale eluruumile (korterile/majale) omistanud ühe koodi. See on muutnud aadresside töötlemise lihtsaks. Kui kõik pereliikmetega seotud aadressid on teada, saab välja selgitada, millises eluruumis on võimalik perel elada. Seejuures arvestatakse infoga, kas eluruumis on perele piisavalt ruumi. Ilmselgelt ei sobi perele elamiseks eluruum, kuhu on juba registreerinud oma elukoha keegi teine. Samuti ei ela suur pere tõenäoliselt ühetoalises korteris ning üldjuhul on valinud pere koduks eluruumi, kus on olemas kraanivesi, vesiklosett, vann, köök, keskküte. Taolist infot nimetame paiknemise märkideks.
Millised on senised tulemused?
simese tegevusena asusid rahvaloendusega seotud metoodikud otsima üksikvanematele partnereid. Kasutades eelmise prooviloenduse registri andmeid, said kaaslase peaaegu 40 000 üksikvanemat, neist peredest 70% õnnestus paigutada ühisesse elukohta. Üksikvanemate arv vähenes esialgse 143 000 pealt 103 000ni. Allolev kaart illustreerib näiteks üksikvanemate registreeritud elukoha täpsustamist Tallinna 21. kooli ümbruse näitel. Rohelise ringina on kujutatud kooli ümbrus, kus elasid algselt esimesel prooviloendusel üksikvanemate hulka loetud inimesed. Punaste täppidega on kujutatud perekonna tegelikku elukohta, mis on saadud kirjeldatud metoodika abil. On näha, et märgid teistest registritest suudavad tuvastada, kus pere tõenäoliselt koos elab.
Tallinna 21. kooli ümbruskonda registreeritud lapsed, kelle elukoht paiknemisindeksi järgi on mujal. 
Sama metoodikat on võimalik kasutada ka teiste partnerite elukoha väljaselgitamiseks. Ka lasteta paarid võivad olla registreerinud oma elukoha erinevalt ning nende kohta on samuti olemas info erinevates registrites. Täpsemad tulemused mudelite töökindluse kohta selguvad selle aasta prooviloenduse tulemustega. Statistikaamet alustas REGREL-ile pühendatud artiklite sarja, et tutvustada rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat.
REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.