Eesti eksportiva majandusüksuse portree 2004 vs 2018
Blogi
Saamaks ülevaadet, kas ja kuidas on Eesti eksportijate tegevust mõjutanud Euroopa Liitu kuulumine, analüüsisime, milline on eksportijate peamine tegevusala ning mitu toodet, mitmesse välisriiki ja millise keskmise väärtuse eest Eesti majandusüksus eksportis. Loos on analüüsitud 2004. ja 2018. aastal Intrastati valimis olnud või tolli kaudu eksportinud Eesti registrikoodiga majandusüksuste andmeid.
Saamaks ülevaadet, kas ja kuidas on Eesti eksportijate tegevust mõjutanud Euroopa Liitu kuulumine, analüüsisime, milline on eksportijate peamine tegevusala ning mitu toodet, mitmesse välisriiki ja millise keskmise väärtuse eest Eesti majandusüksus eksportis. Loos on analüüsitud 2004. ja 2018. aastal Intrastati valimis olnud või tolli kaudu eksportinud Eesti registrikoodiga majandusüksuste andmeid.
Eesti eksportija eksporditegevuse näitajad
Keskmiselt eksportis Eesti ettevõte 2004. aastal kolme toodet ühte sihtriiki kokku 785 000 euro eest ning tal oli kaheksa hõivatut. Kuna ekspordi väärtuse mediaan on 27 000 eurot, siis võib öelda, et pooled eksportijad vedasid välja sellest väiksema, pooled suurema summa eest. 2018. aastal oli keskmisel eksportijal ekspordikorvis samuti kolm toodet, kuid ta vedas neid kahte sihtriiki keskmiselt kokku 2,5 miljoni euro eest ning hõivatute arv oli vähenenud kuueni. Ekspordi väärtuse mediaan 2018. aastal oli 223 000 eurot.
2004. aastal vedas ühte toodet Eestist välja kolmandik eksportijaid. Samas eksportis neljandik majandusüksustest kaheksat ja enamat toodet. Kuigi ühe toote ekspordil keskendub ettevõte konkreetse toote väljaveole on mitme toote (ja turu) puhul riskid rohkem hajutatud. 2018. aastal eksportis vaid ühte toodet 30% ning kaheksat ja enamat toodet 31% eksportijatest.
Kui 2004. aastal müüs kaupa ühele välisturule veidi rohkem kui pool eksportijatest, siis 2018. aastal oli neid 46%. Seega on aastatega kasvanud kauba eksportimine mitmesse välisriiki ehk kui 2004. aastal eksportis kuude ja enamasse riiki 11% eksportijatest, siis 2018. aastal oli neid juba 21%.
Eesti eksportija tegevusala järgi
2004. aastal oli enim eksportijaid hulgi- ja jaekaubanduse (42%) ning töötleva tööstuse (37%) tegevusaladel. Teistel tegevusaladel oli eksportijate osakaal kuni 5%. Hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas tegutsev majandusüksus eksportis 2004. aastal keskmiselt 354 000 euro eest ja peamiselt ainult ühele turule. Töötlevas tööstuses tegutsevate majandusüksuste tüüpiline eksportija müüs nelja toodet kahele välisturule keskmiselt 1,5 miljonit eurot eest.
2018. aastal oli hulgi- ja jaekaubanduses tegutsevate majandusüksuste osatähtsus tõusnud kahe protsendipunkti võrra ehk 44%-ni. Tema ekspordikäive oli tõusnud üle 1,4 miljoni euro. Samal ajal leiti ka uusi sihtturge ehk eksporditi peamiselt kahele välisturule. Töötlevas tööstuses tegutsevate majandusüksuste osakaal oli 2018. aastal 34%. Nende keskmine ekspordimaht oli 4,1 miljonit eurot. Selle valdkonna tüüpiline eksportija müüs kolmele välisturule kolme toodet. Teistel tegevusaladel oli eksportijate osakaal kuni 6%.
Eesti eksportija töötajate arvu järgi
Ühe või kahe hõivatuga eksportivad majandusüksused moodustasid 2004. aastal 23% eksportijate koguarvust. 2018. aastal oli selliseid majandusüksuseid juba 36%. Suurettevõtteid üle 250 hõivatuga oli mõlemal võrreldud aastal 2% eksportijatest. Samuti oli mõlemal aastal iga seitsmes eksportija väikese suurusega ettevõte, kus on kuni 19 hõivatut. Keskmise suurusega ettevõtteid, kus on 20 kuni 249 hõivatut oli 2004. aastal 28% ja 2018. aastal 27% kõigist eksportijatest.
Kui majandusüksuses oli kuni kaks hõivatut, oli keskmine ekspordikäive ühe majandusüksuse kohta 2004. aastal 156 000 eurot ja kolme kuni üheksa hõivatuga 162 000 eurot. Hõivatute arvu suurenedes kasvas majandusüksuse ekspordikäibe väärtus veelgi nii et 50–249 hõivatuga majandusüksuses, oli keskmine ekspordikäive 2,6 miljonit eurot ja suurettevõtetes (üle 250 hõivatuga) juba 10,8 miljonit eurot. 2018. aastal tõusis ekspordikäibe väärtus veelgi ehk 50-249 hõivatuga ettevõtte keskmine ekspordikäive oli 10,2 miljonit eurot ja suurettevõtetel ületas 27 miljoni euro piiri.
Mida rohkem on eksportival majandusüksusel hõivatuid, seda mitmekesisemalt ta ekspordib. Võrreldes 2004. aastaga, on mikroettevõtted (1-9 hõivatut) 2018. aastal oma eksporditavat tootevalikut mitmekesisustanud. Näiteks kui 2004. aastal oli 1-2 hõivatuga majandusüksuse ekspordikorvis üks toode, siis 2018. aastal juba kaks ning 3-9 hõivatuga majandusüksused on keskmiselt suurendanud oma eksporditavate toodete arvu kahelt kolmele.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et üldiselt on Eesti eksportijad selle 15 aasta jooksul oma välisturgude ja seal müüdavate toodete arvu mitmekesistanud. Seda soovil hajutada majandusüksuse ekspordi riske. Samas on vähenenud keskmine hõivatute arv majandusüksuses, mis võib tuleneda sellest, et eksportijad on oma ekspordi- ja tootmisprotsesse muutnud efektiivsemaks.
Rohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Mirgit Silla
Mõisted
Mediaan – asendikeskmine, mis asub järjestatud arvude reas täpselt keskel, sellest mõlemale poole jääb võrdne arv elemente. Mediaani kasutatakse selliste ridade keskmiste leidmisel, milles on ebatüüpiliselt suuri või väikeseid ääreelemente (Mereste 2003: 603).
Eksport – Eestis toodetud kaupade väljavedu, välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu (re-eksport), kaupade ajutine väljavedu nende töötlemiseks välisriigis, kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.
Eksportija – majandusüksus, kes ekspordib tooteid, kas kolmandatesse riikidesse või majandusüksus, kes ekspordib kaupu Euroopa Liidu riikidesse (juhul, kui nende käive ületas statistilise läve). 2004. aastal oli lähetamise läveks Euroopa Liitu miljon krooni (63 911,6 eurot) ja 2018. aastal 130 000 eurot.
Hõivatud - kõik ettevõttes töötavad isikud olenemata nende töönädala pikkusest. Hõivatute hulka ei arvestata pikka aega töölt puudujad (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt).
Majandusüksused – väliskaubandustehinguid tegevad üksused: ettevõtted (sh äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad) ja kasumitaotluseta üksused (mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud üksused).
Allikad
Mereste, U. (2003). Majandusleksikon I. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Kui 2004. aastal müüs kaupa ühele välisturule veidi rohkem kui pool eksportijatest, siis 2018. aastal oli neid 46%. Seega on aastatega kasvanud kauba eksportimine mitmesse välisriiki ehk kui 2004. aastal eksportis kuude ja enamasse riiki 11% eksportijatest, siis 2018. aastal oli neid juba 21%.
Eesti eksportija tegevusala järgi
2004. aastal oli enim eksportijaid hulgi- ja jaekaubanduse (42%) ning töötleva tööstuse (37%) tegevusaladel. Teistel tegevusaladel oli eksportijate osakaal kuni 5%. Hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas tegutsev majandusüksus eksportis 2004. aastal keskmiselt 354 000 euro eest ja peamiselt ainult ühele turule. Töötlevas tööstuses tegutsevate majandusüksuste tüüpiline eksportija müüs nelja toodet kahele välisturule keskmiselt 1,5 miljonit eurot eest.
2018. aastal oli hulgi- ja jaekaubanduses tegutsevate majandusüksuste osatähtsus tõusnud kahe protsendipunkti võrra ehk 44%-ni. Tema ekspordikäive oli tõusnud üle 1,4 miljoni euro. Samal ajal leiti ka uusi sihtturge ehk eksporditi peamiselt kahele välisturule. Töötlevas tööstuses tegutsevate majandusüksuste osakaal oli 2018. aastal 34%. Nende keskmine ekspordimaht oli 4,1 miljonit eurot. Selle valdkonna tüüpiline eksportija müüs kolmele välisturule kolme toodet. Teistel tegevusaladel oli eksportijate osakaal kuni 6%.
Eesti eksportija töötajate arvu järgi
Ühe või kahe hõivatuga eksportivad majandusüksused moodustasid 2004. aastal 23% eksportijate koguarvust. 2018. aastal oli selliseid majandusüksuseid juba 36%. Suurettevõtteid üle 250 hõivatuga oli mõlemal võrreldud aastal 2% eksportijatest. Samuti oli mõlemal aastal iga seitsmes eksportija väikese suurusega ettevõte, kus on kuni 19 hõivatut. Keskmise suurusega ettevõtteid, kus on 20 kuni 249 hõivatut oli 2004. aastal 28% ja 2018. aastal 27% kõigist eksportijatest.
Kui majandusüksuses oli kuni kaks hõivatut, oli keskmine ekspordikäive ühe majandusüksuse kohta 2004. aastal 156 000 eurot ja kolme kuni üheksa hõivatuga 162 000 eurot. Hõivatute arvu suurenedes kasvas majandusüksuse ekspordikäibe väärtus veelgi nii et 50–249 hõivatuga majandusüksuses, oli keskmine ekspordikäive 2,6 miljonit eurot ja suurettevõtetes (üle 250 hõivatuga) juba 10,8 miljonit eurot. 2018. aastal tõusis ekspordikäibe väärtus veelgi ehk 50-249 hõivatuga ettevõtte keskmine ekspordikäive oli 10,2 miljonit eurot ja suurettevõtetel ületas 27 miljoni euro piiri.
Mida rohkem on eksportival majandusüksusel hõivatuid, seda mitmekesisemalt ta ekspordib. Võrreldes 2004. aastaga, on mikroettevõtted (1-9 hõivatut) 2018. aastal oma eksporditavat tootevalikut mitmekesisustanud. Näiteks kui 2004. aastal oli 1-2 hõivatuga majandusüksuse ekspordikorvis üks toode, siis 2018. aastal juba kaks ning 3-9 hõivatuga majandusüksused on keskmiselt suurendanud oma eksporditavate toodete arvu kahelt kolmele.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et üldiselt on Eesti eksportijad selle 15 aasta jooksul oma välisturgude ja seal müüdavate toodete arvu mitmekesistanud. Seda soovil hajutada majandusüksuse ekspordi riske. Samas on vähenenud keskmine hõivatute arv majandusüksuses, mis võib tuleneda sellest, et eksportijad on oma ekspordi- ja tootmisprotsesse muutnud efektiivsemaks.
Rohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Mirgit Silla
Mõisted
Mediaan – asendikeskmine, mis asub järjestatud arvude reas täpselt keskel, sellest mõlemale poole jääb võrdne arv elemente. Mediaani kasutatakse selliste ridade keskmiste leidmisel, milles on ebatüüpiliselt suuri või väikeseid ääreelemente (Mereste 2003: 603).
Eksport – Eestis toodetud kaupade väljavedu, välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu (re-eksport), kaupade ajutine väljavedu nende töötlemiseks välisriigis, kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.
Eksportija – majandusüksus, kes ekspordib tooteid, kas kolmandatesse riikidesse või majandusüksus, kes ekspordib kaupu Euroopa Liidu riikidesse (juhul, kui nende käive ületas statistilise läve). 2004. aastal oli lähetamise läveks Euroopa Liitu miljon krooni (63 911,6 eurot) ja 2018. aastal 130 000 eurot.
Hõivatud - kõik ettevõttes töötavad isikud olenemata nende töönädala pikkusest. Hõivatute hulka ei arvestata pikka aega töölt puudujad (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt).
Majandusüksused – väliskaubandustehinguid tegevad üksused: ettevõtted (sh äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad) ja kasumitaotluseta üksused (mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud üksused).
Allikad
Mereste, U. (2003). Majandusleksikon I. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Kas leidsid, mida otsisid?