Uue kodu rajamisel eelistatakse Harju maakonna linnalisi piirkondi

Kümnest eluruumist seitse said Ehitisregistri andmetel 2018. aastal kasutusloa Harju maakonna linnalises või väikelinnalises asustuspiirkonnas. Eestis lubati eelmisel aastal kasutusse 6472 uut eluruumi. Kaks kolmandikku (66%) eluruumidest valmis linnalises, ligi viiendik (19%) väikelinnalises ja 15% maalises asustuspiirkonnas. Kõige rohkem kasutuslubasid anti eluruumidele Harju maakonna linnalises või väikelinnalises asustuspiirkonnas – 4487. Hiiu ja Valga maakonnas lubati eluruume kasutusse ainult maalises asustuspiirkonnas, kuna Hiiu maakonnas linnaline ja väikelinnaline asustuspiirkond puudub ning Valga maakonnas valmisidki eluruumid ainult maalises asustuspiirkonnas. Enamus eluruume valmis korterelamutes, kus said kasutusloa kokku 4217 eluruumi, neist 90% linnalises asustuspiirkonnas. Kõigist korterelamute eluruumidest valmisid 81% Tallinnas või Tartu linnas. Eelmisel aastal valminud korteri keskmine suurus Tallinnas oli 66 m² ja Tartus 54 m². Üksikelamud said kasutusloa 1436 juhul, neist 632 maalisse, 505 väikelinnalisse ja 299 linnalisse asustuspiirkonda. Kaheksas maakonnas said eelmisel aastal kasutusloa ainult üksikelamud. Kaksik- ja ridaelamutes valmis 819 eluruumi. Valminud eluruumide kogupind oli 585 000 m². Suuremad eluruumid valmisid 2018. aastal maalises asustuspiirkonnas (keskmine eluruumi pind 124 m²). Eluruumi keskmine suurus väikelinnalises asustuspiirkonnas oli 118 m² ja linnalises asustuspiirkonnas 75 m². Maalises asustuspiirkonnas valmisid kõige suuremad eluruumid Valga maakonnas (174 m²) ning väikseimad Põlva ja Viljandi maakonnas (100 m²). Linnalise asustuspiirkonna suurimad eluruumid Võru maakonnas (187 m²) olid kolm korda suuremad kui väikseimad eluruumid Tartu maakonnas (60 m²). Väikelinnalises asustuspiirkonnas olid suurima keskmisega Põlva maakonna (216 m²) ja väikseima keskmisega Tartu maakonna (102 m²) eluruumid. Arvestades piirkondade rahvaarvu ehitati kõige rohkem väikelinnalises ja kõige vähem maalises asustuspiirkonnas. Väikelinnalises asustuspiirkonnas valmis elaniku kohta 1,35 m². Elaniku kohta valmis Harju maakonna väikelinnalises asustuspiirkonnas neli korda rohkem ruutmeetreid kui maakonna linnalises asustuspiirkonnas. Tartu maakonnas oli erinevus viiekordne. Väikseima elamuehitusaktiivsusega Ida-Viru ja Järva maakonna maalistes asustuspiirkondades lubati kasutusse 10 000 elaniku kohta vastavalt 1003 ja 527 ruutmeetrit Andmetabeli kasutusse lubatud eluruumide kohta omavalitsusüksuse ning maakonna ja asustusüksuse tüübi järgi leiad siit Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist Ülle Valgma  Rohkem infot Statistikaameti analüütik Marika Kivilaid 2017. aasta haldusreformi järel võttis Statistikaamet kasutusse uue maa- ja linnarahvastiku jaotuse. Uues jaotuses on lisaks linnalisele ja maalisele asustuspiirkonnale välja toodud ka väikelinnaline piirkond. Asustuspiirkonna tüübi määramisel oli aluseks rahvastikutiheduse ruutkaart ja elanike arv tiheda asustusega piirkondades. Vana jaotus, kus linnalise asula moodustasid linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald ning maa-asula alevik ja küla, ei vastanud enam reaalsele olukorrale. Vaata täpsemalt linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi määramise metoodikat - EHAK 2019v1 - Asustuspiirkond (pdf , 662kb)