Eesti sadamate ja raudtee kaubamaht on taas suurenemas

Eesti sadamates käideldud kaubamaht kasvas mullu 35,9 miljoni tonnini, mida on 3% rohkem kui 2017. aastal. Raudtee kaubamaht kasvas võrreldes 2017. aastaga 2% ehk 27,8 miljoni tonnini. Sadamates suurenes kauba lastimine ja lossimine Laevade lastimine (kauba peale laadimine) moodustas 2018. aastal sadamate kaubamahust ligi kaks kolmandikku ehk 24,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine) 11,4 miljonit tonni. Mullusega võrreldes lastiti sadamates 4% ja lossiti 1% rohkem kaupa. Pärast viimase kümnendi kaubaveo mahtude maksimumi saavutamist sadamates 2011. aastal, hakkas kaubamaht langema ning viie aastaga oli see vähenenud ligi 30%. Alates 2017. aastast on toimunud kaubaveo mahtude ühtlane suurenemine nii sadamate kaudu kui ka avalikul raudteel. Möödunud aasta viimase kolme kvartali andmete põhjal saab väita, et kaupade laevale lastimise mahu suurenemist on mõjutanud transiitkaupade veo suurenemine raudteel, seda peamiselt naftatoodete veo arvelt. Samal ajal on suurenenud ka segakaupade ja põllumajandustoodete lastimise maht. Kaubaveo maht raudteel suureneb jätkuvalt Suurima osa raudtee kaubamahust (üle 60%) moodustasid riigisisesed veod, mis moodustasid möödunud aastal kokku 17 miljonit tonni (langus 6%). Veosed avalikul raudteel ulatusid 2018. aastal 13,5 miljoni tonnini, millest ligi 80% moodustasid rahvusvahelised veod. Transiitkauba vedu moodustas sellest 9,1 miljonit tonni. Raudteekaubaveo maht on suurenenud enim transiitkauba veo tõttu, mis oli viiendiku võrra suurem mullusega võrreldes. Import ja eksport suurenesid vastavalt 3% ja 10%. Võrreldes 2011. aastaga on raudtee kaubamaht vähenenud 1,7 korda, sh transiitkauba vedu 2,5 korda. 2011. aastal veeti raudteel 48,3 miljonit tonni kaupa, millest üle poole moodustas transiitkaupade vedu (2018. aastal oli see kolmandik). Transiitkauba veo vähenemine võrreldes 2011. aastaga on eelkõige tingitud sellest, et Venemaa kasutab kauba saatmiseks välisriikidesse raudtee asemel üha rohkem sadamaid. Möödunud aasta viimase kolme kvartali andmete põhjal saab öelda, et üle poole raudteel veetavast kaubast hõlmab toornafta ja põlevkivi, millest enamik on riigisiseselt transporditava põlevkivi vedu. Olulise osa raudteevedudest annavad ka lämmastikuühendid ja väetised (v.a looduslikud väetised) ning vedelad rafineeritud naftatooted. Detailsemad andmed statistika andmebaasis (sõitjate- ja kaubavedu raudteel ning kaupade lastimine ja lossimine Eesti sadamates). Statistikaameti analüütik Meila Kivisild   Metoodika Ülevaade põhineb 12 kuu andmete kokkuvõttel. Veoste kogus tonnides raudteel – veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest riigisisestel vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel.