Tervist! Kas õunast päevas piisab?

Kes ei mäletaks väljendit, et üks õun päevas tagab tervise. Samuti mäletame lapsepõlvest, et muinasjutus viis just õun Lumivalgekese surmaunne. Kõik me tahame olla terved ja tervist ei pidavat rahaga saama osta. Kas see siiski on nii ja millised on meie igapäevased „punased mürgiõunad“? ÜRO seatud üleilmne eesmärk „Tervis ja heaolu“ keskendub tervise kvaliteedile, mis mõjutab inimeste heaolu kõige otsesemalt. Tähtsad on seksuaaltervist puudutavad küsimused, samuti emade ja imikute tervise tagamine, nakkushaiguste leviku vähendamine ning turvalise, kvaliteetse ja taskukohase arstiabi kättesaadavuse kindlustamine. Üleilmne eesmärk „Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu“ on Eestis seotud eluea pikkuse, tervise- ning tubaka ja alkoholi tarbimise näitajatega. Eesti säästva arengu strateegia rõhutab vajadust saavutada pikem eluiga, vähendada haigestumist, muuta käitumisharjumusi ja tagada turvalisus. Eestis on inimeste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil järjest pikenenud, olles 2016. aastal 77,8 eluaastat. Euroopa Liidu teistest riikidest eristub Eesti oma meeste ja naiste oodatav eluea suure vahe poolest - kui ELs on meeste ja naiste keskmise oodatava eluea vahe 5,4 aastat, siis Eestis on vahe ligi 9 aastat. Hea on siiski see, et viimase paarikümne aastaga on ka keskmise oodatava eluea sugudevaheline erinevus vähenenud. Samuti suureneb Eestis ka tervena elada jäänud aastate näitaja. Nii tervena elada jäänud aastate kui ka oodatava eluea kestvus oleneb mitmetest teguritest: elukeskkonnast, sportimisvõimalustest, arstiabi kättesaadavusest ja majanduskasvust. Kahjuks on Eestis järjest suurenev ülemäärase kehakaaluga inimeste arv, mille puhul on eriti murettekitav ülekaaluliste noorte arvu kasv. Samuti suureneb psüühika ja käitumishäirete esmase haigestumuse kordaja. Ühelt poolt näitab see probleeme elanikkonna vaimse tervise seisukorras, teisalt aga hoopis, et järjest enam julgetakse ka oma hingemuredele abi otsida professionaalidelt. Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade, seahulgas ka tööõnnetuste arv on järjest vähenenud. Sealjuures on aga meeste suremuskordaja endiselt neli korda suurem kui naiste sama näitaja. Positiivne on, et väheneb suremus kroonilistesse haigustesse, välditavate surmade, HIV-nakkuste, tuberkuloosi, B- ja C-hepatiidi uute juhtude esinemise ning enesetappude arv. Siiski on samad näitajad Euroopa Liidu keskmistega võrreldes kehvadel positsioonidel ning ilmselgelt ei piisa vaid õunast päevas, et Eesti näitajad piisava kiirusega paraneksid. Psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumuse kordaja on EL võrdluses lausa kõrgeim ning kuigi Eesti-siseselt täheldame alkoholitarbijate ja igapäevasuitsetajate arvu vähenemist, on ka nende hulk jätkuvalt suurem kui ELs keskmiselt. Kas teie eelistate rohelisi või punaseid õunu? Mille alusel teete teie oma tervist mõjutavaid otsuseid —kas uurite statistikat või vaatate õunte pealt?   Teiste Eestis oluliste üleilmsete säästva arengu eesmärkide ja näitajatega saad tutvuda veebikogumikus, veebinurgas ja andmebaasitabelite vahendusel.      Eneli Niinepuu, ekspert Kaia Oras, juhtivanalüütik