Kolmel inimesel neljast on ühistransport hästi kättesaadav nii linnas kui ka maal

Statistikaameti andmetel on ühistransport hästi kättesaadav 76%-le Eesti elanikest. Seejuures ei erine oluliselt linna -ja maapiirkondade olukord – linnalistes piirkondades on hea kättesaadavus ühistranspordile 76%-l ja maapiirkondades 75%-l elanikest. 100% ehk kõigil elanikel on hea ühistranspordi kättesaadavus koguni 610-s asustusüksuses. Ühistranspordi olulisuses ei pea tänapäeval kedagi ülemäära veenma. Siiski kujutagem korraks ette ühiskonda, kus ühistransporti ei eksisteeri – kuidas läheme hommikul tööle, kuidas saavad lapsed lasteaeda ja kooli, kuidas läheme õhtul sõprade juurde või nädalavahetusel vanavanemaid külastama? Kui kõik sõidaksid isiklike autodega, meenutaks me tänaseid tipptunni ummikuid pealinnas kui „vanu häid aegu“, sest liikluses oleks sellisel juhul täielik kaos või lausa seisak. Kui hetkel on aktuaalne pigem see, kas ühistransport peaks olema tasuta või tasuline, siis võib paljudele (eriti maapiirkondades elavatele) inimestele olla veelgi olulisem, et ühistranspordi teenust nende elukoha ümbruses üldse pakutakse. Ühistransport on oluline aspekt ka uut eluaset soetades. Toimiv ühistransport muudab eluaseme  kindlasti atraktiivsemaks ning mõjutab kinnisvara hinda. Järgnevalt on analüüsitud ühistranspordi kättesaadavust ühel oktoobrikuu nädalal hindamaks teenuse kättesaadavust Eesti inimestele. Analüüs 7.10.2018 seisuga oli Eestis ligi 16 700 ühistranspordi peatust, kust umbes 15 000 väljus ühistransport. Kõige enam toimus vahemikus 8.10–12.10.2018 (kellaajast sõltumatult) väljumisi Tallinnas Estonia peatusest (suunaga Estonia pst – 960 väljumist päevas. Teisel ja kolmandal kohal olid Väike-Õismäe peatused (mõlemas suunas) – 949  ja 941 väljumist päevas. Üle 800 väljumise päevas toimus veel seitsmest peatusest. Linnalistes piirkondades on ligi 690 900 inimesel hea kättesaadavus ühistranspordile, moodustades kogu linnastu rahvastikust 76%. Maapiirkondades on hea kättesaadavus ühistranspordile 75% elanikest ehk 303 100 inimesel. Eestis kokku teeb see kogurahvastikust ligi 76%, kellel on hea kättesaadavus ühistranspordile. Tulenevalt analüüsis sätestatud hea kättesaadavuse kriteeriumitest ei ole ühistransport hästi kättesaadav igale neljandale Eesti elanikule. Ühistranspordi kättesaadavus asustusüksustes Alljärgneval joonisel on toodud ühistranspordi kättesaadavus asutusüksuste kaupa. 100% ehk kõigil elanikel on hea ühistranspordi kättesaadavus koguni 610s asustusüksuses, mis kõik liigituvad maapiirkondadeks. Selliseid asustusüksuseid, kus on küll olemas nõutud kriteeriumitega peatus(ed), kuid ühelegi elanikule pole see piisavalt lähedal, on kokku 558 ning neis elab kokku 17 600 inimest, moodustades kogu rahvastikust 1%. Vaata ühistranspordi kättesaadavust asustusüksustes ka Statistikaameti kaardirakendusest Kollasega on joonisel tähistatud asustusüksused, kus ei ela rahvastikuregistri järgi ühtegi elanikku või asustusüksused, kuhu ei jää ühtegi peatust, mis vastaks nõutud kriteeriumitele. Viimaseid on kokku veidi üle 1200 ning seal elab 73 100 inimest, moodustades kogu rahvastikust 5,5%. Näiteks Uuri külas, kus elanike arv on ligi 180, ei ole ühtegi ühistranspordi peatust (isegi nõuetele mittevastavaid) ja ka naaberkülade peatused ei asu piisavalt lähedal, et ühistranspordi teenus elanikeni hästi kättesaadav oleks. Milline on kättesaadavus suuremates linnades? Tallinnas on kõige parem ühistranspordi kättesaadavus Lasnamäe linnaosas (99%) ning teistest halvem Pirita linnaosas (79%). Tartu linnas on ühistransport hästi kättesaadav 94%-le elanikest. Tartu linna asustusüksustest on ühistransport kõigile elanikele kättesaadav Ilmatsalu alevikus, Kandikülas ning Tähtvere külas. Kehvem on kättesaadavus aga näiteks Ilmatsalu külas (37%) ning Märja alevikus, kus ühtegi peatust nõutud kriteeriumitega ei ole (rakendusid linnalise piirkonna kriteeriumid). Kas kättesaadavus sõltub asustusüksuse suurusest ja elanike arvust? Nii ja naa. On üsna palju neid asustusüksuseid, mis oma väiksuse tõttu tagavad ühistranspordi väga hea kättesaadavuse peaaegu kõigile elanikele. Samas on ka palju neid väikeseid asustusüksusi, kus nõutud kriteeriumitega ühistranspordi peatusi üldsegi ei ole. Vaadates seost elanike arvu ja ühistranspordi kättesaadavuse vahel, siis on ka siin erisusi. Kõige suurema elanike arvuga asustusüksus on Lasnamäe linnaosa, kus 99%-le elanikest on ühistransport hästi kättesaadav. Samas näiteks Saue ning Jõgeva linnades, kus elanike arv on üle 5000, nõutud kriteeriumitega ühistranspordi peatusi ei ole. Tuleb aga arvestada, et hea ja halva kättesaadavuse vahel on antud analüüsis õhuke piir. Näiteks Jõgeva ei täitnud kriteeriumit seetõttu, et ühes tunnis oli vaid üks väljumine, kriteeriumid nõudsid aga vähemalt kahte väljumist. Selliseid olukordi on kindlasti ka paljudes teistes asustusüksustes. Ühistranspordi kättesaadavus omavalitsustes Järgneval joonisel on näidatud ühistranspordi kättesaadavust omavalitsuspõhiselt. Kõigil elanikel on hea kättesaadavus ühistranspordile vaid Loksa linnas, tulenevalt selle linna väiksusest ja maapiirkonna kriteeriumist. Inimesed elavad lähestikku kompaktselt suhteliselt väikesel pindalal ehk kõigi inimesteni jõudmiseks ei ole vaja palju ühistranspordi peatusi. Üle 90% inimestele on hea kättesaadavus ühistranspordile veel Tallinna (96%), Narva-Jõesuu (95%), Tartu (93%) ning Pärnu linnas (92%). Vaata ühistranspordi kättesaadavust omavalitsustes ka Statistikaameti kaardirakendusest Vähem kui 20%-l elanikest on ühistransport hästi kättesaadav Haapsalu (6%), Sillamäe (13%) ning Võru (19%) linnades. Kui Sillamäe ja Võru linnad on eraldiseisvad asustusüksused ehk linnade koosseisus on vaid üks asustusüksus, siis Haapsalu linna kui omavalitsuse koosseisu kuulub lisaks Haapsalu linnale veel ka kaks alevikku ja 56 küla. Kihnu, Ruhnu ning Vormsi vallas ei ole uuringu põhjal ühelgi inimesel head kättesaadavust ühistranspordile. See aga ei tähenda, et saartel ühistransport täiesti puuduks, näiteks Vormsil on bussiliiklus olemas. Kokkuvõte Kokkuvõtlikult võib järeldada, et kolmel inimesel neljast on hea kättesaadavus ühistranspordile ning seda nii linnalistes kui ka maalistes piirkondades. Ühistranspordi kättesaadavus ei ole seotud asustusüksuse pindala või seal elavate elanike arvuga. On üsna palju asustusüksuseid, mis oma väiksuse tõttu tagavad ühistranspordi väga hea kättesaadavuse peaaegu kõigile elanikele, kuid on ka neid väikseid asustusüksuseid, kus nõutud kriteeriumitega ühistranspordi peatusi üldse ei ole. Tuleb aga arvestada, et „head“ ja „halba“ kättesaadavust võib mõnel juhul eristada vaid üks ühistranspordi väljumine. Helerin Äär, Statistikaameti GIS-spetsialist Metoodika Ühistranspordi kättesaadavuse analüüsimiseks on vaadeldud ajavahemikus 8.–12.10.2018 toimunud ühistranspordi sõite (aluseks Maanteeameti andmed). Analüüs on teostatud tuginedes siseriikliku teenuste kättesaadavuse eksperdi Veiko Sepa poolt koostatud kättesaadavuse hindamise kriteeriumitele. Vaatluse all oli maantee– ja raudteetransport (bussi-, trammi-, trolli -ja rongiliiklus). Ühistranspordi kättesaadavuse hindamiseks sätestati kriteeriumid eraldi linnalistele ja maalistele piirkondadele⁴. Linnalistes piirkondades peab ühistranspordi hea kättesaadavuse tagamiseks ühistranspordi sõiduk väljuma inimese elukohast kuni 400 meetri raadiuses igal argipäeval vahemikus 6.00–20.00 ning igas tunnis vähemalt kaks korda. Maapiirkondades peab ühistranspordi heaks kättesaadavuseks väljuma ühistransport igal argipäeval inimese kodust kuni 1 km raadiuses vähemalt kolm korda päevas vahemikus 6.00–20.00. Kusjuures üks reisidest peab väljuma vahemikus 6.00–9.00, mil suur osa inimestest läheb kooli ja tööle, teine reisidest vahemikus 15.00–18.00, mil tullakse tagasi koju ning kolmas kas vahemikus 9.00–15.00 või 18.00–20.00. ¹Ühistranspordi peatuste ja väljumiste andmed on Maanteeametist  7.10.2018 seisuga ²Analüüsis kasutatud rahvastiku ja elukohaandmed on 1.01.2017 seisuga ³Halduspiirid on Maa-ametist 1.01.2018 seisuga ⁴Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodika kohta loe lähemalt: http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4601339&siteLanguage=ee. Antud analüüsis on väikelinnalised asustuspiirkonnad arvatud linnaliste hulka. ⁵Analüüs on tehtud GEOSTAT3 (nr 08143.2016.002-2016.752) projekti raames