Eestimaalaste peamine reisisiht oli mullu Läti

Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2017. aastal 1,3 miljonit ööbimisega välisreisi, neist ligi pooled naaberriikidesse. Kui varasematel aastatel oli kõige populaarsem sihtkoht Soome, siis mullu külastasid Eesti elanikud kõige enam Lätit, kuhu tehti kolmandik ööbimistega välisreisidest. 2017. aastal tegid Eesti elanikud naaberriikidesse 606 000 ööbimisega välisreisi. Peale Läti olid populaarsuselt järgmised sihtkohad Soome ja Venemaa, järgnesid Rootsi ja Leedu. Ka Läti elanike jaoks oli Eesti väga populaarne reisisihtkoht. Läti statistikaameti andmetel reisisid 2017. aastal Läti elanikud Eestisse 173 000 korral, mis moodustas 14% kõikidest Läti elanike ööbimisega välisreisidest ja üle kolmandiku kõikidest Läti elanike reisidest naaberriikidesse. Reisimiseks populaarseim aastaaeg on suvi Kõige enam ehk kolmandik (33%) ööbimisega välisreisidest teevad Eesti elanikud III kvartalis ehk suvel. II ja IV kvartalis kummaski toimub umbes 23% ööbimisega välisreisidest ning kõige vähem I kvartalis (21%). Suurem osa ööbimisega välisreise kestab 1–3 ööd, millest võib järeldada, et eelistatakse sõita nädalalõpuks. 2017. aastal kestsid ligi pooled (48%) välisreisidest 1–3 ööd. Umbes kolmandik reisidest kestsid 4–7 ööpäeva ja veerand üle 7 ööpäeva. Viimase kümne aasta jooksul on 1–3-päevased välisreisid olnud jätkuvalt kõige populaarsemad. Euroopa Liidu kodanikest reisivad kõige enam Luksemburgi elanikud Eurostati andmete kohaselt reisivad EL liikmesriikide elanikest kõige rohkem kõrge elatustasemega Luksemburgi elanikud, kes tegid 2016. aastal 100 elaniku kohta 300 ööbimisega välisreisi. Neile järgnesid Soome, Küpros ja Iirimaa, mille elanikud reisisid aastas 100 elaniku kohta ligi 200 korda. Eesti elanikud paiknevad ühel pulgal Maltaga, kus aastas reisiti 100 elaniku kohta üle 100 korra. Kõige vähem reisivad kodumaalt väljapoole Rumeenia elanikud ehk 100 elaniku kohta keskmiselt kuus korda. Seda võib seostada Rumeenia elanike madalama elatustasemega, mis mõjutab nende reisimisvõimalusi. Inimeste reisi eesmärk on erinev: puhkus, tuttavate/sugulaste külastamine, töölähetus jne. Kui eelnevalt selgus, et Rumeenia elanikud reisivad Euroopa Liidu teistest elanikest kõige vähem, siis huvitav on see, et peaaegu kõik (99%) rumeenlaste ööbimistega välisreisidest on olnud puhkusereisid või sugulaste/tuttavate külastused. Ka Rootsi ja Poola elanikud teevad ööbimisega välisreise peamiselt puhkamise eesmärgil. Eesti elanikud on aga reisimiseks leidnud ilmselgelt alternatiivse põhjuse (töö-, äri- ja ostlemisreisid), kuna Eesti paikneb selles riikide pingereas viimasel kohal. Välisreisil kulutavad enim raha Prantsusmaa, kõige vähem Ungari elanikud Kõige rohkem raha ühe inimese kohta kulutavad reisil olles Prantsusmaa elanikud – keskmiselt 1017 eurot. Neile järgnevad Küpros (990 eurot) ja Malta (912 eurot). Eesti elanikud kulutavad reisil keskmiselt 566 eurot ehk ligi poole vähem kui prantslased. Kõige vähem kulutavad välisreisil Sloveenia ja Ungari elanikud, vastavalt 335 ja 312 eurot. Selline kulutuste erinevus riigiti võib tuleneda ka sihtriigist. 2016. aastal reisisid Prantsusmaa elanikud enim Hispaaniasse (19%), Itaaliasse (13%) ja Ameerika Ühendriikidesse (8%). Ungarlased aga Saksamaale (16%), Austriasse (13%) ja Rumeeniasse (12%). Seega võib järeldada, et reisil kulutatav summa on mingil määral seotud sihtriigi elukallidusega ja pingerida on moodustunud selle järgi, millistesse riikidesse inimesed reisivad. Läti elanikud kulutavad ööbimisega välisreisil keskmiselt 341 eurot, ehk 225 eurot vähem kui Eesti elanikud. Selle põhjuseks võib olla Läti oma lennufirma olemasolu, mis viib otse ja keskmiselt soodsamalt paljudesse sihtkohtadesse. Eestimaalased on ööbimisega reiside arvukuselt teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes üsna eesotsas. Raha kulutab eestimaalane reisil Euroopa keskmisest aga vähem ning ööbimisega välisreisidel käib muudel põhjustel kui puhkamas.     Pille-Riin Järv, Statistikaameti praktikant   Metoodika Statistikaamet korraldab turismi uuringut alates 2016. aastast. Küsitlusi tehakse iga kuu ja küsitakse eelmise kuu jooksul lõppenud sisereiside ning eelmise kahe kuu jooksul lõppenud välisreiside kohta. Varasematel aastatel uuriti Eesti elanike reisimist mõne teise uuringu lisana. Uuringus kogutakse andmeid vähemalt 15-aastastelt Eesti elanikelt. Iga aasta on valimis 10 000 isikut. Avaldatakse nii kvartali- kui ka aastaandmeid. Uuringu avaliku huvi peamised esindajad on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, EAS Turismiarenduskeskus ja Eesti Pank. Detailsemad andmed statistika andmebaasis.