Balti riikide ja Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport
Blogi
Statistikaamet vaatles põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti aastatel 2010–2016 Balti riikides ja Soomes. Enim on selle kaubagrupi toodete eksport sel ajavahemikul vähenenud Eestis. Aastatel 2014–2016 vähenes nende väljavedu 12%, mis näitab, et Eestis on uute sihtturgude leidmine ja kahanenud ekspordikoguste taastamine olnud keerulisem kui teisel kolmel riigil.
Statistikaamet vaatles põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti aastatel 2010–2016 Balti riikides ja Soomes. Enim on selle kaubagrupi toodete eksport sel ajavahemikul vähenenud Eestis. Aastatel 2014–2016 vähenes nende väljavedu 12%, mis näitab, et Eestis on uute sihtturgude leidmine ja kahanenud ekspordikoguste taastamine olnud keerulisem kui teisel kolmel riigil.
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus koguekspordis näitab, kui oluline on nende eksport riigi väliskaubanduses. Artiklis vaadeldavatest riikidest oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus koguekspordis aastatel 2010–2016 kõige väiksem Soomes, kus see näitaja püsis 3% juures. Leedus ja Lätis oli see samal ajavahemikul ligikaudu 20% ja Eestis ligikaudu 10% koguekspordist.
Leedu ja Soome kogueksport oli 2016. aastal 7% väiksem kui 2014. aastal, Eesti kogueksport vähenes samal ajavahemikul 2% ja Läti näitaja jäi samale tasemele. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport on seevastu enim kahanenud Eestis (12% aastatel 2014–2016), mida näitab ka nende osatähtsuse vähenemine koguekspordis.
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Venemaale
Iga suure ja olulise turu kadumine mõjutab otseselt eksportivaid ettevõtteid, kes valmistavad oma toodangu spetsiaalselt sellele riigile. Venemaa turu täielik kadumine 2014. aasta sügisel on suurel määral mõjutanud nii Balti riike kui ka Soomet, mistõttu on need riigid hakanud otsima uusi turge. Uute sihtriikide leidmine ja suurte mahtude saavutamine ei käi kiiresti ja seetõttu kannatavad eelkõige tootjad. Olenevalt riigi ja tootjate tegevusest on osas riikides toodete ekspordimahud taastunud ja jõudnud ka kasvada, kuid on ka vastupidiseid olukordi.
Venemaa sanktsioonid on mõjutanud Eesti, Läti, Leedu ja Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti olulisel määral. 2010. ja 2013. aastal oli Balti riikide ja Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi peamine sihtriik Venemaa. 2016. aastal aga oli Venemaa nende kaubagruppide peamine ekspordipartner ainult Lätis, kust peamiselt veeti Venemaale alkohoolseid jooke. Balti riigid ja Soome on pärast Venemaa turu kadumist leidnud mitmele tootele uusi kaubanduspartnereid ning suurendanud paljude toodete eksporti olemasolevatesse sihtriikidesse. Seda kinnitab ka fakt, et peamiste sihtriikide osatähtsus on viimastel aastatel vähenenud ning kaugemaid sihtturge on leitud just toidukaupade valmistoodangule (nt jahu- ja pagaritooted, kastmed) ja põllumajandussaadustele (nt teravili ja hernes), mida on võimalik eksportida kaugematesse maadesse.
Leedu on eksportinud Venemaale enim puuvilju, marju ja köögivilju. Puuviljadest ja marjadest on peamiselt välja veetud maasikaid, vaarikaid ja kiivisid ning köögiviljadest tomateid, paprikaid, šampinjone ja baklažaane. 2014. aastal oli nende ekspordikogus ligikaudu 30% ja 2016. aastal 90% väiksem kui 2013. aastal. Leedu on Balti riikidest enim Venemaale eksportinud ka piima ja piimatooteid ning liha ja söödavat rupsi. Küllaltki suur osa on Leedus olnud ka mittealkohoolsete jookide ja alkoholi väljaveol.
Soome olulisim kaubagrupp Venemaale ekspordis on olnud piim ja piimatooted, mida aastatel 2010–2013 veeti aastas keskmiselt välja 79 000 tonni ja üle 220 miljoni euro eest. 2014. aastal vähenes väljaveetud kogus 2013. aastaga võrreldes 37% ja 2016. aastal koguni 99%.
Lätist on Venemaale veetud kõige rohkem mittealkohoolseid jooke ja alkoholi. Aastatel 2012–2014 eksporditi selle kaubagrupi kaupu Venemaale ligi 500 miljoni euro eest, 2015. aastal ligi 1,7 korda vähem.
Eestis on samuti olnud Venemaale ekspordis oluline kaubagrupp mittealkohoolsed joogid ja alkohol. Selles grupis on palju reeksporti, mis avaldab mõju nii laondus-, transpordi- kui ka hulgikaubandusettevõtetele, kes 2013. aastal eksportisid ligi 127 miljoni euro eest, kuid 2016. aastal peaaegu 2,3 korda vähem. Tootjatest said sanktsioonide mõju enim tunda piima ja piimatoodete tootjad. 2010. aastal eksporditi selle kaubagrupi tooteid üle 55 miljoni euro eest, kuus aastat hiljem 0,1 miljoni euro eest. Kalu ja selgrootuid eksporditi 2012. aastal Venemaale 15,6 miljoni euro väärtuses, kuid 2016. aastal selles kaubagrupis eksport puudus.
Sanktsioonide alla jäänud peamiste toidukaupade eksport
Sealiha eksport on vaadeldud riikidest suurim Soomes, samuti on seal kõrgeim tonnihind. Euroopa Liidu (EL) riikidest on Soome oma sealiha ekspordis kasvatanud põhiliselt naaberriikidesse Rootsi ja Eestisse, kuid ka Saksamaale ja Leetu veetud koguseid. EL-i välistest riikidest on suurenenud eksport Lõuna-Koreasse ja Uus-Meremaale.
Balti riikide eksporti on enim mõjutanud Aafrika seakatk, mille tõttu on eksport alates 2014. aasta algusest vähenenud. Väljapoole EL-i riike pole sealiha alates 2014. aastast peaaegu üldse veetud.
Külmutatud kala ekspordi kogus on vaadeldud riikidest olnud suurim Eestis. Venemaale väljaveo vähenemise tõttu on selle kaubagrupi eksport viimastel aastatel märgatavalt kahanenud, kuid 2016. aastal hakkas langus pidurduma, kuna on leitud uusi turge (Kasahstan, Vietnam, Portugal) ja kasvatatud eksporti vanadesse sihtriikidesse (Ukraina, Valgevene, Taani, Soome). Eesti peamised ekspordiartiklid on olnud räim ja kilu ehk odavam kala. Leedu ettevõtted on vaadeldud neljast riigist eksportinud kõige tagasihoidlikumaid koguseid, kuid teeninud tonni eest suurimat tulu. Kogu vaadeldaval ajavahemikul on Leedu peamised ekspordiartiklid külmutatud kala grupis olnud makrell ja atlandi väärislõhe ning uuteks sihtturgudeks on saanud Tai, Rootsi ja Hiina. Läti on alates 2014. aastast, kui Venemaa turu osa kahanes, samuti uusi turge leidnud (Saksamaa, Poola, Kasahstan, Valgevene, Lõuna-Korea, Usbekistan), samuti suurendanud eksporti olemasolevatesse sihtriikidesse (Taani, Ukraina, Leedu), mis on taganud ekspordi pideva kasvu.
Piima ja rõõsa koore ekspordi kogus on suurim olnud Lätis, kellele järgnevad Eesti ja Leedu. Soome ekspordikogus on Balti riikidega võrreldes väga väike, kuid tonnihind kõrgeim. Seda selgitab asjaolu, et Läti ja Eesti ning mõningal määral ka Leedu tootjad ekspordivad suurtes kogustes toorpiima, mis on odavam kui tööstuses pakendatud piim ja rõõsk koor. Eestist veetakse suuri koguseid toorpiima Lätti ja Leetu – 2016. aastal 93% kogu Eesti piima ja rõõsa koore ekspordist. Lätist eksporditakse piima põhiliselt Leetu. 2016. aastal oli Leetu veetud piima ja rõõsa koore kogus 86% kogu Läti selle kaubagrupi ekspordist. Leedu ekspordib 75% piimast Poola.
Piima- ja koorepulbri ning -kontsentraadi eksport on kasvanud viimasel kahel aastal Soomes, kus on suurendatud väljavedu Aasiasse, Aafrikasse ja Euroopasse. Venemaa turu kadumine on mõjutanud Soome tootjate tonnihinda, sest uutele turgudele müüakse madalama hinnaga kui Venemaale.
Jogurti, keefiri, petipiima ja hapukoore suurim eksportija on Soome. Eesti selle kaubagrupi ekspordikogused on alates 2011. aastast vähenenud, kuid 2016. aastal suudeti ekspordimahtu uuesti kasvatada. Lätis ja Leedus selle kaubagrupi eksport kuni 2013. aastani kasvas, kuid alates 2014. aastast on väljavedu sealgi vähenenud.
Või ja muude piimarasvade ekspordis jäävad Balti riigid väga suurelt alla Soomele, kust on viimastel aastatel välja veetud 38 000 tonni võid aastas. Kuigi pärast Venemaa sanktsioonide kehtestamist kardeti, et Soome võile ei suudeta uusi sihtriike leida, on neid siiski leitud. Samal ajal on Soome või tonnihind alates 2014. aastast langenud, mis tähendab, et uutesse sihtriikidesse on eksporditud odavama hinnaga. Ekspordimahte on viimastel aastatel suutnud kasvatada ka Leedu, kuid Eestist ja Lätist eksporditud või kogused on vähenenud.
Juustu ja kohupiima ekspordi kogus on olnud suurim Leedus. Venemaa turu äralangemisest kaotas selle kaubagrupi puhul enim Soome, kelle juustu ja kohupiima eksport jäi 2016. aastal alla isegi Eestist väljaveetud kogusele. Kui 2010. aastal eksporditi Soomest 50 000 tonni juustu ja kohupiima, siis 2016. aastal 16 000 tonni. Soome ei ole suutnud olemasolevatesse sihtriikidesse eksporditavaid koguseid suurendada, pigem on need vähenenud. Vaid Jaapanisse ja Hispaaniasse eksporditud kogused on mõnesaja tonni võrra kasvanud.
Eestis oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade nelja peamise sihtriigi – Soome, Läti, Leedu ja Venemaa – osatähtsus kõigil aastatel suurem kui Lätis, Leedus ja Soomes, mis tähendab, et Eesti ekspordib teistega võrreldes enam kindlatele sihtturgudele. Kuna Eesti on neist riikidest väikseim, on see ühest küljest mõistetav, kuna pole mõtet vähest eksporti killustada. Teisest küljest on see ka riskantsem, sest suured muutused peamistel turgudel mõjutavad sektorit märkimisväärselt. Suured muutused on toimunud Eesti ekspordis Venemaale, kuhu väljaveetu maht kuni 2013. aastani pidevalt kasvas, kuid alates 2014. aastast on kahanenud. 2016. aastal oli Eesti eksport Venemaale juba 2,7 korda väiksem kui 2013. aastal. Teistel sihtturgudel pole Eesti toidukaupade ja põllumajandussaaduste väljaveos nii järske muutusi ette tulnud.
Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus “Majanduse ja tööturu trendid” artiklis „Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Balti riikidest ja Soomest aastatel 2010–2016 “.
Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Mirgit Silla, Statistikaameti juhtivstatistik
Leedu ja Soome kogueksport oli 2016. aastal 7% väiksem kui 2014. aastal, Eesti kogueksport vähenes samal ajavahemikul 2% ja Läti näitaja jäi samale tasemele. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport on seevastu enim kahanenud Eestis (12% aastatel 2014–2016), mida näitab ka nende osatähtsuse vähenemine koguekspordis.
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Venemaale
Iga suure ja olulise turu kadumine mõjutab otseselt eksportivaid ettevõtteid, kes valmistavad oma toodangu spetsiaalselt sellele riigile. Venemaa turu täielik kadumine 2014. aasta sügisel on suurel määral mõjutanud nii Balti riike kui ka Soomet, mistõttu on need riigid hakanud otsima uusi turge. Uute sihtriikide leidmine ja suurte mahtude saavutamine ei käi kiiresti ja seetõttu kannatavad eelkõige tootjad. Olenevalt riigi ja tootjate tegevusest on osas riikides toodete ekspordimahud taastunud ja jõudnud ka kasvada, kuid on ka vastupidiseid olukordi.
Venemaa sanktsioonid on mõjutanud Eesti, Läti, Leedu ja Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti olulisel määral. 2010. ja 2013. aastal oli Balti riikide ja Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi peamine sihtriik Venemaa. 2016. aastal aga oli Venemaa nende kaubagruppide peamine ekspordipartner ainult Lätis, kust peamiselt veeti Venemaale alkohoolseid jooke. Balti riigid ja Soome on pärast Venemaa turu kadumist leidnud mitmele tootele uusi kaubanduspartnereid ning suurendanud paljude toodete eksporti olemasolevatesse sihtriikidesse. Seda kinnitab ka fakt, et peamiste sihtriikide osatähtsus on viimastel aastatel vähenenud ning kaugemaid sihtturge on leitud just toidukaupade valmistoodangule (nt jahu- ja pagaritooted, kastmed) ja põllumajandussaadustele (nt teravili ja hernes), mida on võimalik eksportida kaugematesse maadesse.
Leedu on eksportinud Venemaale enim puuvilju, marju ja köögivilju. Puuviljadest ja marjadest on peamiselt välja veetud maasikaid, vaarikaid ja kiivisid ning köögiviljadest tomateid, paprikaid, šampinjone ja baklažaane. 2014. aastal oli nende ekspordikogus ligikaudu 30% ja 2016. aastal 90% väiksem kui 2013. aastal. Leedu on Balti riikidest enim Venemaale eksportinud ka piima ja piimatooteid ning liha ja söödavat rupsi. Küllaltki suur osa on Leedus olnud ka mittealkohoolsete jookide ja alkoholi väljaveol.
Soome olulisim kaubagrupp Venemaale ekspordis on olnud piim ja piimatooted, mida aastatel 2010–2013 veeti aastas keskmiselt välja 79 000 tonni ja üle 220 miljoni euro eest. 2014. aastal vähenes väljaveetud kogus 2013. aastaga võrreldes 37% ja 2016. aastal koguni 99%.
Lätist on Venemaale veetud kõige rohkem mittealkohoolseid jooke ja alkoholi. Aastatel 2012–2014 eksporditi selle kaubagrupi kaupu Venemaale ligi 500 miljoni euro eest, 2015. aastal ligi 1,7 korda vähem.
Eestis on samuti olnud Venemaale ekspordis oluline kaubagrupp mittealkohoolsed joogid ja alkohol. Selles grupis on palju reeksporti, mis avaldab mõju nii laondus-, transpordi- kui ka hulgikaubandusettevõtetele, kes 2013. aastal eksportisid ligi 127 miljoni euro eest, kuid 2016. aastal peaaegu 2,3 korda vähem. Tootjatest said sanktsioonide mõju enim tunda piima ja piimatoodete tootjad. 2010. aastal eksporditi selle kaubagrupi tooteid üle 55 miljoni euro eest, kuus aastat hiljem 0,1 miljoni euro eest. Kalu ja selgrootuid eksporditi 2012. aastal Venemaale 15,6 miljoni euro väärtuses, kuid 2016. aastal selles kaubagrupis eksport puudus.
Sanktsioonide alla jäänud peamiste toidukaupade eksport
Sealiha eksport on vaadeldud riikidest suurim Soomes, samuti on seal kõrgeim tonnihind. Euroopa Liidu (EL) riikidest on Soome oma sealiha ekspordis kasvatanud põhiliselt naaberriikidesse Rootsi ja Eestisse, kuid ka Saksamaale ja Leetu veetud koguseid. EL-i välistest riikidest on suurenenud eksport Lõuna-Koreasse ja Uus-Meremaale.
Balti riikide eksporti on enim mõjutanud Aafrika seakatk, mille tõttu on eksport alates 2014. aasta algusest vähenenud. Väljapoole EL-i riike pole sealiha alates 2014. aastast peaaegu üldse veetud.
Külmutatud kala ekspordi kogus on vaadeldud riikidest olnud suurim Eestis. Venemaale väljaveo vähenemise tõttu on selle kaubagrupi eksport viimastel aastatel märgatavalt kahanenud, kuid 2016. aastal hakkas langus pidurduma, kuna on leitud uusi turge (Kasahstan, Vietnam, Portugal) ja kasvatatud eksporti vanadesse sihtriikidesse (Ukraina, Valgevene, Taani, Soome). Eesti peamised ekspordiartiklid on olnud räim ja kilu ehk odavam kala. Leedu ettevõtted on vaadeldud neljast riigist eksportinud kõige tagasihoidlikumaid koguseid, kuid teeninud tonni eest suurimat tulu. Kogu vaadeldaval ajavahemikul on Leedu peamised ekspordiartiklid külmutatud kala grupis olnud makrell ja atlandi väärislõhe ning uuteks sihtturgudeks on saanud Tai, Rootsi ja Hiina. Läti on alates 2014. aastast, kui Venemaa turu osa kahanes, samuti uusi turge leidnud (Saksamaa, Poola, Kasahstan, Valgevene, Lõuna-Korea, Usbekistan), samuti suurendanud eksporti olemasolevatesse sihtriikidesse (Taani, Ukraina, Leedu), mis on taganud ekspordi pideva kasvu.
Piima ja rõõsa koore ekspordi kogus on suurim olnud Lätis, kellele järgnevad Eesti ja Leedu. Soome ekspordikogus on Balti riikidega võrreldes väga väike, kuid tonnihind kõrgeim. Seda selgitab asjaolu, et Läti ja Eesti ning mõningal määral ka Leedu tootjad ekspordivad suurtes kogustes toorpiima, mis on odavam kui tööstuses pakendatud piim ja rõõsk koor. Eestist veetakse suuri koguseid toorpiima Lätti ja Leetu – 2016. aastal 93% kogu Eesti piima ja rõõsa koore ekspordist. Lätist eksporditakse piima põhiliselt Leetu. 2016. aastal oli Leetu veetud piima ja rõõsa koore kogus 86% kogu Läti selle kaubagrupi ekspordist. Leedu ekspordib 75% piimast Poola.
Piima- ja koorepulbri ning -kontsentraadi eksport on kasvanud viimasel kahel aastal Soomes, kus on suurendatud väljavedu Aasiasse, Aafrikasse ja Euroopasse. Venemaa turu kadumine on mõjutanud Soome tootjate tonnihinda, sest uutele turgudele müüakse madalama hinnaga kui Venemaale.
Jogurti, keefiri, petipiima ja hapukoore suurim eksportija on Soome. Eesti selle kaubagrupi ekspordikogused on alates 2011. aastast vähenenud, kuid 2016. aastal suudeti ekspordimahtu uuesti kasvatada. Lätis ja Leedus selle kaubagrupi eksport kuni 2013. aastani kasvas, kuid alates 2014. aastast on väljavedu sealgi vähenenud.
Või ja muude piimarasvade ekspordis jäävad Balti riigid väga suurelt alla Soomele, kust on viimastel aastatel välja veetud 38 000 tonni võid aastas. Kuigi pärast Venemaa sanktsioonide kehtestamist kardeti, et Soome võile ei suudeta uusi sihtriike leida, on neid siiski leitud. Samal ajal on Soome või tonnihind alates 2014. aastast langenud, mis tähendab, et uutesse sihtriikidesse on eksporditud odavama hinnaga. Ekspordimahte on viimastel aastatel suutnud kasvatada ka Leedu, kuid Eestist ja Lätist eksporditud või kogused on vähenenud.
Juustu ja kohupiima ekspordi kogus on olnud suurim Leedus. Venemaa turu äralangemisest kaotas selle kaubagrupi puhul enim Soome, kelle juustu ja kohupiima eksport jäi 2016. aastal alla isegi Eestist väljaveetud kogusele. Kui 2010. aastal eksporditi Soomest 50 000 tonni juustu ja kohupiima, siis 2016. aastal 16 000 tonni. Soome ei ole suutnud olemasolevatesse sihtriikidesse eksporditavaid koguseid suurendada, pigem on need vähenenud. Vaid Jaapanisse ja Hispaaniasse eksporditud kogused on mõnesaja tonni võrra kasvanud.
Eestis oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade nelja peamise sihtriigi – Soome, Läti, Leedu ja Venemaa – osatähtsus kõigil aastatel suurem kui Lätis, Leedus ja Soomes, mis tähendab, et Eesti ekspordib teistega võrreldes enam kindlatele sihtturgudele. Kuna Eesti on neist riikidest väikseim, on see ühest küljest mõistetav, kuna pole mõtet vähest eksporti killustada. Teisest küljest on see ka riskantsem, sest suured muutused peamistel turgudel mõjutavad sektorit märkimisväärselt. Suured muutused on toimunud Eesti ekspordis Venemaale, kuhu väljaveetu maht kuni 2013. aastani pidevalt kasvas, kuid alates 2014. aastast on kahanenud. 2016. aastal oli Eesti eksport Venemaale juba 2,7 korda väiksem kui 2013. aastal. Teistel sihtturgudel pole Eesti toidukaupade ja põllumajandussaaduste väljaveos nii järske muutusi ette tulnud.
Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus “Majanduse ja tööturu trendid” artiklis „Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Balti riikidest ja Soomest aastatel 2010–2016 “.
Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Mirgit Silla, Statistikaameti juhtivstatistik
Kas leidsid, mida otsisid?