Sadamate ja raudtee kaubamaht oli viimase kümnendi väikseim
Blogi
Statistikaameti andmetel veeti 2016. aastal Eesti sadamate kaudu ligi 33,5 miljonit tonni kaupa ja raudteed pidi 25,4 miljonit tonni — need on viimase kümnendi väikseimad näitajad. 2015. aastaga võrreldes vähenes kaubamaht sadamates 4% ja raudteel ligi kümnendiku.
Statistikaameti andmetel veeti 2016. aastal Eesti sadamate kaudu ligi 33,5 miljonit tonni kaupa ja raudteed pidi 25,4 miljonit tonni — need on viimase kümnendi väikseimad näitajad. 2015. aastaga võrreldes vähenes kaubamaht sadamates 4% ja raudteel ligi kümnendiku.
Sadamates kauba lastimine vähenes, aga lossimine suurenes
Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2016. aastal sadamate kaubamahust 22,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 11 miljonit tonni. 2015. aastaga võrreldes lastiti sadamates 8% vähem kaupa, kuid lossiti 7% rohkem. Kaupade lastimise mahu vähenemist mõjutas jätkuv transiitkaupade veo vähenemine raudteel.
Viimati jäi kaubaveomaht sadamates alla 34 miljoni tonni 1998. aastal. Kaubavedu sadamate kaudu kasvas tol ajal aasta-aastalt kuni 2003. aastani. Viimase 20 aasta Eesti sadamate kaubamahu rekord jääb aastasse 2006 (50 miljonit tonni), viimasel kümnendi rekord aastasse 2011 (üle 48 miljoni tonni).
Viimasel kümnendil on kauba lastimise maht sadamates jäänud alla eelnenud kümnendile. Kauba lastimise mahu vähenemist sadamates on mõjutanud enim naftatoodete transiitveo vähenemine raudteel. Kauba lossimise maht kasvas jõudsalt viimase kümnendi algusaastatel, kuid ei ole märkimisväärselt kasvanud viimastel aastatel. Viimasel kümnendil on sadamates lossitud siiski poole rohkem kaupa kui eelnenud kümnendil.
Viimastel aastatel on raudteel transiitkaubavedu pidevalt vähenenud
2016. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 25,4 miljoni tonnini, mis oli 9% vähem kui aasta varem. Kaubamaht riigisisestel raudteevedudel oli 2016. aastal 15,6 miljonit tonni, mis on veidi enam kui aasta varem. Raudteevedude kaubamahust moodustas transiitkaubavedu 8,0 miljonit tonni, eksport 0,3 miljonit tonni ja import 1,4 miljon tonni. Viimasel kolmel aastal on transiitkaubavedu vähenenud üle 20% aastas. Kui 2015. aastal vähenes transiitkaubavedu raudteel aastaga koguni viiendiku ja ulatus 11,3 miljoni tonnini, siis 2016. aastal vähenes transiitkauba vedu aastaga üle neljandiku. Importkaupa veeti kolmandiku võrra vähem ning eksportkaupa 9% enam kui 2015. aastal.
Raudteevedude kaubamaht tonnides on viimasel viiel aastal järjepidevalt vähenenud. Viimase 20 aasta andmete võrdluses on 2016. aasta raudtee kaubaveomahu tulemused väikseimad. Seda ka transiitkauba veol. Transiitkauba veo hoogne kasv aastatel 1996–2006 on viimasel kümnendil pöördunud kahanemisele. Kaubamaht Eesti raudteedel ulatus viimati üle 48 miljoni tonni 2011. aastal, transiitkaupa veeti siis 23 miljonit tonni.
Rahvusvaheline vedu tonnides (Eestisse saabuv ja Eestist lähetatud kaup, va transiitkaup) annab kogu kaubaveo mahust raudteel keskmiselt 6% aastas. Rahvusvahelise veo kaubamaht on viimasel neljal aastal pidevalt vähenenud, kuid osatähtsus kaubaveost ei ole muutunud.
Detailsemad andmed statistika andmebaasis (sõitjate- ja kaubavedu raudteel ning kaupade lastimine ja lossimine Eesti sadamates).
Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Metoodika
Ülevaade põhineb 12 kuu andmete kokkuvõttel.
Lastimine – kauba laevale laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.
Lossimine – kauba laevalt maha laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.
Veoste kogus tonnides raudteel – Veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest riigisisestel vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel.
Viimati jäi kaubaveomaht sadamates alla 34 miljoni tonni 1998. aastal. Kaubavedu sadamate kaudu kasvas tol ajal aasta-aastalt kuni 2003. aastani. Viimase 20 aasta Eesti sadamate kaubamahu rekord jääb aastasse 2006 (50 miljonit tonni), viimasel kümnendi rekord aastasse 2011 (üle 48 miljoni tonni).
Viimasel kümnendil on kauba lastimise maht sadamates jäänud alla eelnenud kümnendile. Kauba lastimise mahu vähenemist sadamates on mõjutanud enim naftatoodete transiitveo vähenemine raudteel. Kauba lossimise maht kasvas jõudsalt viimase kümnendi algusaastatel, kuid ei ole märkimisväärselt kasvanud viimastel aastatel. Viimasel kümnendil on sadamates lossitud siiski poole rohkem kaupa kui eelnenud kümnendil.
Viimastel aastatel on raudteel transiitkaubavedu pidevalt vähenenud
2016. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 25,4 miljoni tonnini, mis oli 9% vähem kui aasta varem. Kaubamaht riigisisestel raudteevedudel oli 2016. aastal 15,6 miljonit tonni, mis on veidi enam kui aasta varem. Raudteevedude kaubamahust moodustas transiitkaubavedu 8,0 miljonit tonni, eksport 0,3 miljonit tonni ja import 1,4 miljon tonni. Viimasel kolmel aastal on transiitkaubavedu vähenenud üle 20% aastas. Kui 2015. aastal vähenes transiitkaubavedu raudteel aastaga koguni viiendiku ja ulatus 11,3 miljoni tonnini, siis 2016. aastal vähenes transiitkauba vedu aastaga üle neljandiku. Importkaupa veeti kolmandiku võrra vähem ning eksportkaupa 9% enam kui 2015. aastal.
Raudteevedude kaubamaht tonnides on viimasel viiel aastal järjepidevalt vähenenud. Viimase 20 aasta andmete võrdluses on 2016. aasta raudtee kaubaveomahu tulemused väikseimad. Seda ka transiitkauba veol. Transiitkauba veo hoogne kasv aastatel 1996–2006 on viimasel kümnendil pöördunud kahanemisele. Kaubamaht Eesti raudteedel ulatus viimati üle 48 miljoni tonni 2011. aastal, transiitkaupa veeti siis 23 miljonit tonni.
Rahvusvaheline vedu tonnides (Eestisse saabuv ja Eestist lähetatud kaup, va transiitkaup) annab kogu kaubaveo mahust raudteel keskmiselt 6% aastas. Rahvusvahelise veo kaubamaht on viimasel neljal aastal pidevalt vähenenud, kuid osatähtsus kaubaveost ei ole muutunud.
Detailsemad andmed statistika andmebaasis (sõitjate- ja kaubavedu raudteel ning kaupade lastimine ja lossimine Eesti sadamates).
Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Metoodika
Ülevaade põhineb 12 kuu andmete kokkuvõttel.
Lastimine – kauba laevale laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.
Lossimine – kauba laevalt maha laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.
Veoste kogus tonnides raudteel – Veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest riigisisestel vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel.
Kas leidsid, mida otsisid?