Ainult lahkuvad ja mitte keegi ei tule tagasi?

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2014. aastal viimase kümne aasta jooksul mõnda aega välismaal töötanud ja seejärel Eestisse tagasi tulnuid 15–64-aastaste seas 68 500. Kõige rohkem oli välismaal töötanuid 25–34-aastaste hulgas. Enamik meist teab kedagi, kes töötab või on töötanud välismaal. Välismaale tööle siirdumisel on alati küsimuseks, kas kolida välismaale elama või eelistada töölkäimiseks piiriülest pendelrännet. Mõlemat varianti eelistanuid jätkub ning tihtilugu on piiriülese pendelrändega alanud välismaal töötamine lõppenud oma pere kolimisega kodumaalt eemale. Välismaale elama ja tööle suundutakse erinevatel põhjustel. Eraldi saab käsitleda sõja või genotsiidi eest põgenejaid, kuid n-ö tavaolukorras on põhjused üsnagi püsivad: kes tahab uusi kogemusi, kes teeb karjääri, kes tahab õppida keelt ning leidub rohkelt ka neid, kelle jaoks on peamine põhjus pereliikmele järgnemine. Igasuguse rände (sh töörände) kõige suuremaks tõukejõuks on majanduslikud põhjused, mis võivad arvesse tulla ka sõjapõgenike puhul, kes kalduvad võimalusel sihtriigina eelistama riike, kus majanduslikud võimalused on paremad. Õnneks Eestis sõda ei ole, kuid sellest hoolimata jätkub nii välismaale tööle siirdumine kui ka sinna lõplikult elama asumine. 2014. aastal asus Eestist välismaale elama üle 4500 inimese ning sama aasta igas kvartalis töötas välismaal, kuid omas püsielukohta Eestis, üle 20 000 inimese. Kuigi tagasitulijaid on vähem kui äraminejaid, on neid arvestataval määral. Sellest annab märku kasvõi see, et Eesti kodakondsusega inimeste osatähtsus sisserändajate seas on tublisti üle poole – 2014. aastal oli ligi 4000 sisserändajast üle 2500 Eesti kodakondsusega. Info kodakondsuse kohta ei anna aga pilti sellest, kui paljud on välismaal elades seal ka tööl käinud. Samas ei ole põhjust eeldada, et enamik parimas tööeas olijatest pole välismaal elades töötanud. Eesti tööjõu-uuringu 2014. aastal välismaal elamist ja töötamist puudutavad lisaküsimused ei ole küll otseselt seotud tagasirände numbritega, kuna paljud inimesed, kes elasid ja töötasid enamiku ajast välismaal, omasid siiski veel püsielukohta Eestis. Siiski annab Eesti tööjõu-uuring ülevaate viimase kümne aasta jooksul välismaal elanute ja töötanute kohta. Välisränne sõltub soost ja vanusest Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli aastatel 2004–2014 välismaal elanud ja töötanud ning seejärel Eestisse tagasi tulnud 68 500 inimest vanuses 15–64. Vanuserühmiti oli kõige rohkem välismaal elanuid ja töötanuid 25–34-aastaste seas (15%). Nendele järgnes vanusegrupp 35–44. Välismaal elanud ja töötanud mehi oli naistega võrreldes kaks korda enam. Sellel on tõenäoliselt kaks põhjust. Esiteks on naistel välismaale elama ja tööle minnes suurem tõenäosus sinna ka jääda. Teiseks on meeste seas oluliselt enam tööalaselt riikide vahel pendeldajaid. Hoolimata oma registreeritud elukohast Eestis, võisid uuringus osalenud mehed märkida lisaks välismaal töötamisele ka seal elamise. Kas aga välismaal töötamise kogemused erinevad rahvuseti? Tuleb välja, et mitte eriti. Numbriliselt oli eestlasi küll rohkem kui mitte-eestlasi, kuid eestlasi on ka rahvastikus rohkem. Seepärast tuleks vaadata, kui suur on olnud välismaal elanute ja töötanute osatähtsus rahvuseti. Vahe on marginaalne – eestlastest oli välismaal elanud ja töötanud 8% ning mitte-eestlastest 7,6%. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Siim Krusell, Statistikaameti peaanalüütik Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1997. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.