Eesti eksport Venemaale on 2014. aasta esimesel poolaastal vähenenud
Blogi
Statistikaameti 2013. ja 2014. aasta I poolaasta andmete võrdlus näitab, et Eesti eksport Venemaale on vähenenud 41,3 miljoni euro võrra. Peamiselt on ekspordi vähenemist mõjutanud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete ning elusloomade ja loomsete toodete väljaveo vähenemine.
Statistikaameti 2013. ja 2014. aasta I poolaasta andmete võrdlus näitab, et Eesti eksport Venemaale on vähenenud 41,3 miljoni euro võrra. Peamiselt on ekspordi vähenemist mõjutanud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete ning elusloomade ja loomsete toodete väljaveo vähenemine.
Eesti eksportis 2013. aasta I poolaastal Venemaale kaupu 655,7 miljoni ning 2014. aasta I poolaastal 614,4 miljoni euro eest, mis mõlemal juhul moodustas 10% kogu Eesti kaupade ekspordist. 2013. aasta teisel poolel eksport Venemaale kasvas ja oli 748,4 miljonit eurot, moodustades 12% kogu Eesti ekspordist.
2014. aasta I poolaastat 2013. aasta sama ajaga võrreldes saab öelda, et Eesti ekspordi vähenemist Venemaale on kõige rohkem mõjutanud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete (sh orgaaniline keemia, värvained, fotokemikaalid) eksport, mis vähenes üle 20 miljoni euro. Ekspordi langusele on avaldanud suurt mõju põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubajaotise puhul elusloomade ja loomsete toodete (sh elusloomad, liha, kala, piim ja piimatooted) väljaveo vähenemine, mis on kahanenud üle 12 miljoni euro.
Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis Venemaale
Eestile kui Euroopa Liidu piiririigile on omane, et ühe osa kaupade ekspordist moodustab re-eksport ehk teistest riikidest Eestisse toodud kaupade taasväljavedu pärast ladustamist. Re-eksport annab ka tööd laondus- ja veondussektorile. Peale selle viivad teiste riikide päritolu kaupa välja ka Eesti enda tootjad. Näiteks enamik maitseaineid imporditakse Eestisse ja nende pakendamine siin ei muuda kauba päritolu. Samas kui siin toodetakse maitseainesegusid, siis need tooted on juba Eesti päritolu.
Venemaale väljaveos on re-ekspordi osatähtsus aastaid suur olnud. Nii
2013. aastal kui ka 2014. aasta I poolaastal moodustasid Eesti päritolu kaubad vaid ligikaudu veerandi kogu kaupade ekspordist Venemaale.
Mida Venemaale eksporditakse?
Nii 2013. kui ka 2014. aastal moodustasid Venemaale eksporditud kaupadest peaaegu poole mehaanilised masinad ning põllumajandussaadused ja toidukaubad. 2013. aasta I poolaastal eksporditi mehaaniliste masinate kaubagruppi kuuluvaid tooteid Venemaale 168 miljoni euro eest, milles Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli vaid 6%. 2014. aasta I poolaastal eksporditi neid kaupu 12 miljoni euro väärtuses rohkem ning Eesti päritolu toodete hulk suurenes aastataguse sama ajaga võrreldes kaks korda. Selles kaubagrupis on Eesti päritolu toodete hulk küll väike, kuid 2014. aasta I poolaastal eksportis neid üle 280 Eesti ettevõtte (41% kogu selle grupi eksportijatest).
Põllumajandussaadusi ja toidukaupu viidi 2013. aasta I poolaastal Venemaale 99,3 miljoni euro eest, kusjuures Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 43%. 2014. aasta esimese kuue kuuga eksporditi neid kaupu Eestist Venemaale
102 miljoni euro eest, kuid Eesti päritolu tooteid oli mullusest 1,4 korda vähem. Eesti päritolu kaupade väljavedu kahanes juba 2013. aasta II poolaastal, mil 140,1 miljoni euro väärtuses eksporditud põllumajandussaadustest ja toidukaupadest oli vaid 31% Eesti päritolu.
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti mõjutab kõige rohkem valmistoidukaupade; karastusjookide; alkohoolsete jookide ja äädika ning tubaka kaubajaotis. Suurima osatähtsusega selles kaubajaotises on jookide, alkoholi ja äädika kaubagrupil. Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on alkohoolsete jookide eksport Venemaale kasvanud 2014. aasta l poolaastal
1,3 korda. 2014. aasta I poolaastal eksporditi alkohoolseid jooke Venemaale
55,5 miljoni euro eest. Selles kaubagrupis on Eesti päritoluga tooteid keskmiselt 2%.
Venemaa sanktsioonid
Venemaa keelustas elusloomade ekspordi 2012. märtsist. Kalatoodetele kehtestas Venemaa osalised sanktsioonid juba 2013. aasta II poolaastal ning osale tootjatele uuesti koos piimale ja piimatoodetele kehtestatud sanktsioonidega 2014. aasta jaanuari algusest. Sealiha eksporti hakkas Venemaa piirama 2014. aasta jaanuari lõpust. Kõik need piirangud on avaldanud mõju ekspordile.
Kalatooteid (elus, jahutatud, külmutatud, kuivatud, soolatud, külm- või kuumsuitsukala) eksporditi 2013. aasta I poolaastal Eestist Venemaale
10,2 miljoni euro eest, Eesti päritolu tooted moodustasid sellest 88%. Piirangute tulemusena vähenes eksport 2013. aasta II poolaastal kaks korda. 2014. aasta I poolaastal eksporditi kalatooteid 9 miljoni euro eest, Eesti päritolu tooted moodustasid sellest 87%. Võrreldes mulluse sama perioodiga, vähenes tänavu
I poolaastal kala eksport Venemaale 1,1 miljoni euro võrra.
Piima ja piimatooteid eksporditi 2013. aasta I poolaastal Eestist Venemaale
20,4 miljoni euro eest, millest Eesti päritolu tooted moodustasid 99%. Nii
2013. aasta II poolaastal kui ka 2014. aasta I poolaastal eksporditi neid tooteid 14,9 miljoni euro eest ja Eesti päritolu toodete osatähtsus oli alla 90%. Sanktsioonide mõjul on piima ja piimatoodete eksport vähenenud 1,4 korda, võrreldes 2013. aasta I poolaastaga, oluliselt on seda mõjutanud juustu ekspordi vähenemine 13 miljoni euro võrra.
Liha ja lihatooteid, sealhulgas vorsti ja neist tehtud konserve, eksporditi
2013. aasta esimesel kuuel kuul Eestist Venemaale 2,3 miljoni euro eest, 99% kaubast oli Eesti päritolu. 2013. aasta II poolaastal kasvas nende toodete eksport 1,3 korda. Seakatku hirmust tulenevate sanktsioonide tulemusena lõppes 2014. aasta alguses sealiha väljavedu ning liha ja lihatoodete eksport vähenes 2013. aasta I poolaastaga võrreldes 3,8 korda.
Köögivilju, söödavaid juurvilju, mugul- ning puuvilju ja pähkleid on Eestist Venemaale eksporditud üsna vähe. 2013. aasta I poolaastal eksporditi neid Venemaale kokku 341 000 euro eest, kusjuures Eesti päritolu kauba osatähtsus oli 71%. Eelmise aasta II poolaastal vähenes väljavedu 3,4 korda ja peamiselt eksporditi teiste riikide päritolu kaupa ehk tegemist oli re-ekspordiga.
2014. aasta esimese kuue kuuga eksporditi vastavat kaupa Venemaale 237 000 euro eest ning vaid 1% sellest oli Eesti päritolu.
Mitmesuguseid toiduvalmistisi eksporditi 2013. aasta I poolaastal Venemaale
5,6 miljoni euro eest, Eesti päritolu kaubad moodustasid sellest 31%. Mullu
II poolaastal kasvas eksport 0,3 miljoni euro võrra ja ka Eesti päritolu toodete osatähtsus suurenes kahe protsendipunkti võrra. 2014. aasta I poolaastal on toiduvalmististe eksport Venemaale kasvanud 1,2 korda, kuid vähenenud on Eesti päritolu toodete osatähtsus, mis kahanes 25%-ni võrreldes 2013. aasta sama perioodiga.
Millist mõju avaldab augusti alguses Venemaa kehtestatud embargo põllumajandustoodete ekspordile, saame teada 10. oktoobril 2014, kui Statistikaamet avaldab väliskaubandusstatistika augustikuu kohta.
Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis Venemaale
Eestile kui Euroopa Liidu piiririigile on omane, et ühe osa kaupade ekspordist moodustab re-eksport ehk teistest riikidest Eestisse toodud kaupade taasväljavedu pärast ladustamist. Re-eksport annab ka tööd laondus- ja veondussektorile. Peale selle viivad teiste riikide päritolu kaupa välja ka Eesti enda tootjad. Näiteks enamik maitseaineid imporditakse Eestisse ja nende pakendamine siin ei muuda kauba päritolu. Samas kui siin toodetakse maitseainesegusid, siis need tooted on juba Eesti päritolu.
Venemaale väljaveos on re-ekspordi osatähtsus aastaid suur olnud. Nii
2013. aastal kui ka 2014. aasta I poolaastal moodustasid Eesti päritolu kaubad vaid ligikaudu veerandi kogu kaupade ekspordist Venemaale.
Mida Venemaale eksporditakse?
Nii 2013. kui ka 2014. aastal moodustasid Venemaale eksporditud kaupadest peaaegu poole mehaanilised masinad ning põllumajandussaadused ja toidukaubad. 2013. aasta I poolaastal eksporditi mehaaniliste masinate kaubagruppi kuuluvaid tooteid Venemaale 168 miljoni euro eest, milles Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli vaid 6%. 2014. aasta I poolaastal eksporditi neid kaupu 12 miljoni euro väärtuses rohkem ning Eesti päritolu toodete hulk suurenes aastataguse sama ajaga võrreldes kaks korda. Selles kaubagrupis on Eesti päritolu toodete hulk küll väike, kuid 2014. aasta I poolaastal eksportis neid üle 280 Eesti ettevõtte (41% kogu selle grupi eksportijatest).
Põllumajandussaadusi ja toidukaupu viidi 2013. aasta I poolaastal Venemaale 99,3 miljoni euro eest, kusjuures Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 43%. 2014. aasta esimese kuue kuuga eksporditi neid kaupu Eestist Venemaale
102 miljoni euro eest, kuid Eesti päritolu tooteid oli mullusest 1,4 korda vähem. Eesti päritolu kaupade väljavedu kahanes juba 2013. aasta II poolaastal, mil 140,1 miljoni euro väärtuses eksporditud põllumajandussaadustest ja toidukaupadest oli vaid 31% Eesti päritolu.
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti mõjutab kõige rohkem valmistoidukaupade; karastusjookide; alkohoolsete jookide ja äädika ning tubaka kaubajaotis. Suurima osatähtsusega selles kaubajaotises on jookide, alkoholi ja äädika kaubagrupil. Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on alkohoolsete jookide eksport Venemaale kasvanud 2014. aasta l poolaastal
1,3 korda. 2014. aasta I poolaastal eksporditi alkohoolseid jooke Venemaale
55,5 miljoni euro eest. Selles kaubagrupis on Eesti päritoluga tooteid keskmiselt 2%.
Venemaa sanktsioonid
Venemaa keelustas elusloomade ekspordi 2012. märtsist. Kalatoodetele kehtestas Venemaa osalised sanktsioonid juba 2013. aasta II poolaastal ning osale tootjatele uuesti koos piimale ja piimatoodetele kehtestatud sanktsioonidega 2014. aasta jaanuari algusest. Sealiha eksporti hakkas Venemaa piirama 2014. aasta jaanuari lõpust. Kõik need piirangud on avaldanud mõju ekspordile.
Kalatooteid (elus, jahutatud, külmutatud, kuivatud, soolatud, külm- või kuumsuitsukala) eksporditi 2013. aasta I poolaastal Eestist Venemaale
10,2 miljoni euro eest, Eesti päritolu tooted moodustasid sellest 88%. Piirangute tulemusena vähenes eksport 2013. aasta II poolaastal kaks korda. 2014. aasta I poolaastal eksporditi kalatooteid 9 miljoni euro eest, Eesti päritolu tooted moodustasid sellest 87%. Võrreldes mulluse sama perioodiga, vähenes tänavu
I poolaastal kala eksport Venemaale 1,1 miljoni euro võrra.
Piima ja piimatooteid eksporditi 2013. aasta I poolaastal Eestist Venemaale
20,4 miljoni euro eest, millest Eesti päritolu tooted moodustasid 99%. Nii
2013. aasta II poolaastal kui ka 2014. aasta I poolaastal eksporditi neid tooteid 14,9 miljoni euro eest ja Eesti päritolu toodete osatähtsus oli alla 90%. Sanktsioonide mõjul on piima ja piimatoodete eksport vähenenud 1,4 korda, võrreldes 2013. aasta I poolaastaga, oluliselt on seda mõjutanud juustu ekspordi vähenemine 13 miljoni euro võrra.
Liha ja lihatooteid, sealhulgas vorsti ja neist tehtud konserve, eksporditi
2013. aasta esimesel kuuel kuul Eestist Venemaale 2,3 miljoni euro eest, 99% kaubast oli Eesti päritolu. 2013. aasta II poolaastal kasvas nende toodete eksport 1,3 korda. Seakatku hirmust tulenevate sanktsioonide tulemusena lõppes 2014. aasta alguses sealiha väljavedu ning liha ja lihatoodete eksport vähenes 2013. aasta I poolaastaga võrreldes 3,8 korda.
Köögivilju, söödavaid juurvilju, mugul- ning puuvilju ja pähkleid on Eestist Venemaale eksporditud üsna vähe. 2013. aasta I poolaastal eksporditi neid Venemaale kokku 341 000 euro eest, kusjuures Eesti päritolu kauba osatähtsus oli 71%. Eelmise aasta II poolaastal vähenes väljavedu 3,4 korda ja peamiselt eksporditi teiste riikide päritolu kaupa ehk tegemist oli re-ekspordiga.
2014. aasta esimese kuue kuuga eksporditi vastavat kaupa Venemaale 237 000 euro eest ning vaid 1% sellest oli Eesti päritolu.
Mitmesuguseid toiduvalmistisi eksporditi 2013. aasta I poolaastal Venemaale
5,6 miljoni euro eest, Eesti päritolu kaubad moodustasid sellest 31%. Mullu
II poolaastal kasvas eksport 0,3 miljoni euro võrra ja ka Eesti päritolu toodete osatähtsus suurenes kahe protsendipunkti võrra. 2014. aasta I poolaastal on toiduvalmististe eksport Venemaale kasvanud 1,2 korda, kuid vähenenud on Eesti päritolu toodete osatähtsus, mis kahanes 25%-ni võrreldes 2013. aasta sama perioodiga.
Millist mõju avaldab augusti alguses Venemaa kehtestatud embargo põllumajandustoodete ekspordile, saame teada 10. oktoobril 2014, kui Statistikaamet avaldab väliskaubandusstatistika augustikuu kohta.
Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Kas leidsid, mida otsisid?