Tallinnast väljapoole käib tööl 35 000 pealinlast
Blogi
2011. aasta rahvaloenduse andmetel käib Tallinnast mujale omavalitsusse tööle rohkem kui 35 000 inimest ehk ligi 9% pealinna hõivatutest.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel käib Tallinnast mujale omavalitsusse tööle rohkem kui 35 000 inimest ehk ligi 9% pealinna elanikest.
„Postimees“ kirjutas hiljuti põneva loo teemal, et Tallinnast väljapoole on ühistranspordiga raske tööle pääseda, kuna vastavaid liine pole. 2011. aasta rahvaloendus andis töörände kohta põhjaliku andmestiku, sellele tuginedes saab öelda, et Tallinnast väljapoole tööl käivate pealinlaste töörände peamiseks sihtkohaks on Rae vald, sest just seal asub palju logistikakeskuseid, suuri ladusid ja tootmistehaseid, mis annavad tööd sadadele inimestele. Tallinnast käib Rae valda (peamiselt Jüri alevikku) tööle 3548 inimest ehk 1,9% Tallinna hõivatutest. Kõige rohkem inimesi käib Rae valda tööl Lasnamäelt (1223), Mustamäelt (551) ja Põhja-Tallinnast (440).
Tallinnast liigub üksjagu inimesi tööle veel Maardu linna (2354 inimest), Viimsi (1642), Harku (1187), Saue (1091) ja Saku (1004) valda.
Milliseid olulisi tööalase pendelrände sihtkohti veel Harjumaal leidub?
Kui jätta Tallinnast väljapoole liikujad vaatluse alt välja, siis leidub Harjumaal veel väiksemaid, kuid samuti olulisi, tööalase liikumise trajektoore. Näiteks Keila linna käib iga päev tööle ligikaudu 400 Keila valla ja üle 220 Vasalemma valla elaniku. Ka Tallinnast liigub Keilasse tööle ligikaudu 450 inimest. Oluliseks pendelrände sihtkohaks on Keila linn veel Harku (139), Nissi (132) ja Saue (145) valla elanikele ning Paldiski linna elanikele (186).
Maardu linnas käib tööl üle saja Jõelähtme ja Viimsi valla elaniku. Maardu linna enda elanikud liiguvad aga tööle peamiselt Rae (239), Viimsi (282) ja Jõelähtme (244) valda.
Saue linn on oluliseks töörände sihtkohaks Keila linna (159), Saue valla (149) ja Tallinna (553) elanikele.
Arvestades omavalitsusüksustest Eesti tugevaimasse tõmbekeskusesse Tallinna iga päev töölkäivate inimeste suurt hulka, võivad Tallinnast väljapoole suunduvad tööalased liikumised tunduda väiksemahulised. Samas logistikakeskuste ning suurte tootmisettevõtete kolimine (või juba asumine) pealinna linnasüdamest väljapoole on tänapäeval tavapärane nähtus. Nii on ettevõtjatele mugavam, sest kaupade transportimiseks ei pea suurematele maanteedele jõudmiseks läbima linnaliiklust, ning tekib võimalus kulude kokkuhoiuks, sest krundi hind väljaspool linna on odavam.
Niisiis on inimeste tööalase liikumise detailsed andmed täiesti olemas ja Statistikaameti veebilehel kõigile huvilistele kättesaadavad. Loodame, et olemasolev statistika on maakondliku transpordivõrgu planeerimisel ja ühistranspordi korraldamisel abiks ning aitab Tallinna lähivaldade ettevõtetel leida pealinna elanike hulgast sobivat tööjõudu.
Anu Tõnurist, Statistikaameti peaanalüütik
Milliseid olulisi tööalase pendelrände sihtkohti veel Harjumaal leidub?
Kui jätta Tallinnast väljapoole liikujad vaatluse alt välja, siis leidub Harjumaal veel väiksemaid, kuid samuti olulisi, tööalase liikumise trajektoore. Näiteks Keila linna käib iga päev tööle ligikaudu 400 Keila valla ja üle 220 Vasalemma valla elaniku. Ka Tallinnast liigub Keilasse tööle ligikaudu 450 inimest. Oluliseks pendelrände sihtkohaks on Keila linn veel Harku (139), Nissi (132) ja Saue (145) valla elanikele ning Paldiski linna elanikele (186).
Maardu linnas käib tööl üle saja Jõelähtme ja Viimsi valla elaniku. Maardu linna enda elanikud liiguvad aga tööle peamiselt Rae (239), Viimsi (282) ja Jõelähtme (244) valda.
Saue linn on oluliseks töörände sihtkohaks Keila linna (159), Saue valla (149) ja Tallinna (553) elanikele.
Arvestades omavalitsusüksustest Eesti tugevaimasse tõmbekeskusesse Tallinna iga päev töölkäivate inimeste suurt hulka, võivad Tallinnast väljapoole suunduvad tööalased liikumised tunduda väiksemahulised. Samas logistikakeskuste ning suurte tootmisettevõtete kolimine (või juba asumine) pealinna linnasüdamest väljapoole on tänapäeval tavapärane nähtus. Nii on ettevõtjatele mugavam, sest kaupade transportimiseks ei pea suurematele maanteedele jõudmiseks läbima linnaliiklust, ning tekib võimalus kulude kokkuhoiuks, sest krundi hind väljaspool linna on odavam.
Niisiis on inimeste tööalase liikumise detailsed andmed täiesti olemas ja Statistikaameti veebilehel kõigile huvilistele kättesaadavad. Loodame, et olemasolev statistika on maakondliku transpordivõrgu planeerimisel ja ühistranspordi korraldamisel abiks ning aitab Tallinna lähivaldade ettevõtetel leida pealinna elanike hulgast sobivat tööjõudu.
Anu Tõnurist, Statistikaameti peaanalüütik
Kas leidsid, mida otsisid?