Ostujõu kalkulaator aitab jälgida raha ostujõu muutust

Et raha ostujõu muutumise jälgimine ajas oleks hõlpsam, andis statistikaamet tarbijate käsutusse ostujõu kalkulaatori. Eesti viimase sajandi ajaloost leiame palju rahareforme. Mitmetele neist on eelnenud raha ostujõu muutus. Enamus meist mäletab rublaaja lõpu ning krooniaja alguse kõrget inflatsiooni. Hinnatõus oli kiire majanduskasvu ajal kõrgem euroala stabiilsuskriteeriumidest ning on olnud terava tähelepanu all ka finants-, majandus- ja võlakriisi ajal. Igaühele läheb korda tema palga, pensioni või muu tulu ostujõu muutus. Statistilist infot on väga palju. Andmete leidmine pole küll raske, kuid ei saa eeldada, et inimestel on tahtmist ise arvutusi teha. Suures andmemaailmas on tarbija jaoks järjest tähtsam tema jaoks oluliste andmete lihtne kättesaadavus. Imestasin kunagi kolleegide idee peale panna Statistikaameti veebilehele tarbijahinnaindeksi kalkulaator. „Igaüks oskab ju indeksid statistika andmebaasist võtta, need omavahel jagada ja muutuse arvutada,“ ütlesin. Praegu on tulemus selline, et iga kuu kasutab tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit 400–500 unikaalset kasutajat. Jalutades ÜRO statistikakomisjoni istungilt hotelli mööda New Yorgi elust pulbitsevat Viiendat avenüüd, imetledes inimeste aktiivsust, ettevõtlikkust ja mõeldes Föderaalreservi ülesandele hõive toetamisel, olgu või rahatrüki ja võimaliku ostujõu languse abil, mõtlesin, et tavalised inimesed ei suuda ju kuidagi silma peal hoida oma tulu ja finantsvarade ostujõu muutumisel. Samas on väga tähtis seda teha, eriti olukorras, kus praegusel ajal arutatavad rahapoliitilised meetmed võivad tulevikus avaldada mõju raha ostujõule. Statistikaamet avaldab iga kuu alguses tarbijahinnaindeksi ja tarbijahindade keskmisest muutusest räägivad siis kõik ajalehed. Samuti avaldab Statistikaamet keskmist palka ning avaldab ka selle reaalkasvu, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud. Need näitajad peegeldavad üldist trendi riigis, samas konkreetse inimese olukord võib olla sellest erinev. Seetõttu tegigi Statistikaamet huviliste jaoks kättesaadavaks ostujõu kalkulaatori, et oleks lihtne arvutada, kui palju hinnamuutus on kellegi ostujõudu mõjutanud. Kuidas kalkulaator töötab? Toon kaks näidet. 1)     Oletame, et õpetajale pakutakse palgatõusuks 10% ning tema praegune kuupalk 500 eurot kehtib 2009. aastast. Kalkulaator näitab, et 2012. aastal on samaväärse ostujõuga summa 565 eurot. Niisiis 10%-line pakkumine (550 eurot) kipub pisut tarbijahindade keskmisest tõusust maha jääma. 2)     2000. aastal oli keskmine vanaduspension 97,9 eurot ja 2011. aastal 305,1 eurot. Kalkulaatori järgi on 2000. aasta 97,9 euroga samaväärse ostujõuga summa 2011. aastal 153 eurot. Seega on näha, et keskmise pensioni ostujõud on praegu kõrgem kui sajandi alguses, vähemalt eeldusel, et pensioni saaja kulutused on ligikaudu sama struktuuriga kui tarbijahinnaindeksis kasutatu puhul. Statistikaamet on lähiajal välja tulemas ka personaalse inflatsioonikalkulaatoriga, mis võimaldab igaühel enda või oma leibkonna tarbimisstruktuuri alusel inflatsioon arvutada ning keskmise tarbijahinnaindeksiga võrrelda. Selleks on siiski vaja teada oma kulude struktuuri, mis on omakorda järjest paremini leitav, kui kasutada internetipankade võimalusi oma väljamaksetele kululiik määrata. Aga sellest täpsemalt mõni teine kord. Seniks — head ostujõu kalkulaatori kasutamist! Priit Potisepp, Statistikaameti peadirektor