Välisturistide arv on kümnendiga kahekordistunud
Blogi
2011. aastal jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks hinnanguliselt 2,46 miljonit välisturisti, neist 1,8 miljonit kasutas majutusettevõtete teenuseid. Majutatud välisturistide arv on viimase kümne aastaga kahekordistunud.
2011. aastal jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks hinnanguliselt 2,46 miljonit välisturisti, neist 1,8 miljonit kasutas majutusettevõtete teenuseid. Majutatud välisturistide arv on viimase kümne aastaga kahekordistunud.
Eesti peamine turismipartnerriik on viimase kümnendi jooksul olnud Soome, kust saabub ligi pool majutatud välisturistidest. Tallinna ja Helsingi vaheline tihe laevaliiklus muudab Eestisse reisimise soomlaste jaoks lihtsaks. Eurostati andmetel toimub iga neljas Soome elaniku ööbimisega välisreis Eestisse.
Viimastel aastatel on Venemaa turistide arv jõudsalt kasvanud. Kui 2002. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes 28 000 Venemaa turisti (3% kõigist välisturistidest), siis 2011. aastal 203 000 ja Venemaa turistide osatähtsus tõusis 11%-ni.
Kümne aastaga on Venemaa turistide arv kasvanud seitse ja Läti turistide arv kolm korda. Üle kahe korra Suurbritannia ja Saksamaa turistide arv. Ligikaudu poolteist korda on suurenenud Rootsi ja Soome turistide arv. Ka kaugemate välisriikide turistide huvi Eesti vastu on suurenenud, nende riikide turistide arv on kümnendiga suurenenud kolm korda. Keskmiselt peatub välisturist Eestis kaks ööd.
[caption id="attachment_2475" align="alignleft" width="500"]
Majutatud väliskülastajad, 2002–2011[/caption]
Viimase kümne aasta jooksul paistavad majutusstatistikas positiivselt silma 2004. ja 2011. aasta. 2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga, 2011. aastal võeti kasutusele euro ja Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn.
Üle kahe kolmandiku ööbimistest teevad välisturistid
Majutustegevuse oluline näitaja on välismaalaste osatähtsus turistide ja ööbimiste koguarvus. 2011. aastal moodustasid välisturistide ööbimised ööbimiste koguarvust 69% ning selle näitajaga oli Eesti EL riikide hulgas kuuendal kohal. Eestit edestasid sellised tuntud turismi sihtkohad nagu Malta, Luksemburg, Küpros, Kreeka ja Austria. EL keskmiselt moodustasid välisturistide ööbimised ööbimiste koguarvust veidi üle 40%.
Turismi olulisust riigi majandusele ja elukeskkonnale saab vaadelda turismi intensiivsuse suhtarvu abil, mida arvutatakse majutusettevõtetes peatunud turistide ja elanike arvu suhtena. Mida kõrgem on turismi intensiivsus, seda olulisem majandusharu on turism selles piirkonnas. Turismi intensiivsusel on positiivne mõju tööhõivele, samas võib kõrge intensiivsus olla häiriv kohalikele elanikele ja koormav keskkonnale, tekitades lärmi, ülerahvastatust, rajatiste ja looduse üleekspluateerimist.
Turismi intensiivsus erineb riigiti ja piirkonniti suurel määral. Eurostati andmetel oli 2011. aastal EL keskmine turismi intensiivsus ligi viis (s.o iga elaniku kohta on viis majutusasutuses ööbivat inimest). Eesti turismi intensiivsus oli neli ja sellega asetus Eesti EL riikide hulgas 16. kohale. Üle kümne oli turismi intensiivsus Maltal, Küprosel ja Austrias.
[caption id="attachment_2476" align="alignleft" width="500"]
Euroopa Liidu riikide turismi intensiivsust, 2011[/caption]
Enim välisturiste saabub Eestisse meritsi
Eestisse saab reisida mere-, õhu-, maantee- ja raudteetranspordiga. Meritsi on tihe reisilaevaliiklus Soome, Rootsi ja Venemaaga. Lennujaamadest saab lennata erinevatesse Euroopa lennujaamadesse, rahvusvaheline rongiühendus on Moskva ja Peterburiga, maanteid pidi paljude Euroopa linnadega.
Eesti sadamad, lennujaamad ning raudtee- ja bussiettevõtted teenindasid 2011. aastal rahvusvahelistel vedudel ligi 12 miljonit sõitjat. Mainima peab, et see arv sisaldab saabuvaid ja väljuvaid reise, Eesti elanike ja välismaalaste sõite ning ühepäeva- ja ööbivaid külastajaid.
Kolm neljandikku rahvusvahelistel vedudel teenindatud sõitjatest veeti meritsi, 16% õhutranspordiga, 8% bussidega ja 1% raudteel. Kümne aastaga on lennureisijate arv kolmekordistunud, laeva- ja bussireisijate arv suurenenud poolteist korda ning rongireisijate arv vähenenud 22%.
Sadamate kaudu veeti 2011. aastal ligi 9 miljonit sõitjat. Polulaarseimad liinid olid Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm ning Stockholm-Tallinn-Peterburg.
Rahvusvahelistel lendudel teenindati 2011. aastal ligi 1,9 miljonit sõitjat. Tallinna lennujaamast sai lennata 38 sihtkohta. Kuus populaarseimat sihtkohta olid Helsingi, Riia, London, Stockholm, Kopenhaagen ja Oslo, nende lendude reisijad moodustasid üle poole lennujaama regulaarlendude reisjate koguarvust.
Epp Karus, Statistikaameti teenindusstatistika talituse juhataja
Majutatud väliskülastajad, 2002–2011[/caption]
Viimase kümne aasta jooksul paistavad majutusstatistikas positiivselt silma 2004. ja 2011. aasta. 2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga, 2011. aastal võeti kasutusele euro ja Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn.
Üle kahe kolmandiku ööbimistest teevad välisturistid
Majutustegevuse oluline näitaja on välismaalaste osatähtsus turistide ja ööbimiste koguarvus. 2011. aastal moodustasid välisturistide ööbimised ööbimiste koguarvust 69% ning selle näitajaga oli Eesti EL riikide hulgas kuuendal kohal. Eestit edestasid sellised tuntud turismi sihtkohad nagu Malta, Luksemburg, Küpros, Kreeka ja Austria. EL keskmiselt moodustasid välisturistide ööbimised ööbimiste koguarvust veidi üle 40%.
Turismi olulisust riigi majandusele ja elukeskkonnale saab vaadelda turismi intensiivsuse suhtarvu abil, mida arvutatakse majutusettevõtetes peatunud turistide ja elanike arvu suhtena. Mida kõrgem on turismi intensiivsus, seda olulisem majandusharu on turism selles piirkonnas. Turismi intensiivsusel on positiivne mõju tööhõivele, samas võib kõrge intensiivsus olla häiriv kohalikele elanikele ja koormav keskkonnale, tekitades lärmi, ülerahvastatust, rajatiste ja looduse üleekspluateerimist.
Turismi intensiivsus erineb riigiti ja piirkonniti suurel määral. Eurostati andmetel oli 2011. aastal EL keskmine turismi intensiivsus ligi viis (s.o iga elaniku kohta on viis majutusasutuses ööbivat inimest). Eesti turismi intensiivsus oli neli ja sellega asetus Eesti EL riikide hulgas 16. kohale. Üle kümne oli turismi intensiivsus Maltal, Küprosel ja Austrias.
[caption id="attachment_2476" align="alignleft" width="500"] Euroopa Liidu riikide turismi intensiivsust, 2011[/caption]
Enim välisturiste saabub Eestisse meritsi
Eestisse saab reisida mere-, õhu-, maantee- ja raudteetranspordiga. Meritsi on tihe reisilaevaliiklus Soome, Rootsi ja Venemaaga. Lennujaamadest saab lennata erinevatesse Euroopa lennujaamadesse, rahvusvaheline rongiühendus on Moskva ja Peterburiga, maanteid pidi paljude Euroopa linnadega.
Eesti sadamad, lennujaamad ning raudtee- ja bussiettevõtted teenindasid 2011. aastal rahvusvahelistel vedudel ligi 12 miljonit sõitjat. Mainima peab, et see arv sisaldab saabuvaid ja väljuvaid reise, Eesti elanike ja välismaalaste sõite ning ühepäeva- ja ööbivaid külastajaid.
Kolm neljandikku rahvusvahelistel vedudel teenindatud sõitjatest veeti meritsi, 16% õhutranspordiga, 8% bussidega ja 1% raudteel. Kümne aastaga on lennureisijate arv kolmekordistunud, laeva- ja bussireisijate arv suurenenud poolteist korda ning rongireisijate arv vähenenud 22%.
Sadamate kaudu veeti 2011. aastal ligi 9 miljonit sõitjat. Polulaarseimad liinid olid Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm ning Stockholm-Tallinn-Peterburg.
Rahvusvahelistel lendudel teenindati 2011. aastal ligi 1,9 miljonit sõitjat. Tallinna lennujaamast sai lennata 38 sihtkohta. Kuus populaarseimat sihtkohta olid Helsingi, Riia, London, Stockholm, Kopenhaagen ja Oslo, nende lendude reisijad moodustasid üle poole lennujaama regulaarlendude reisjate koguarvust.
Epp Karus, Statistikaameti teenindusstatistika talituse juhataja
Kas leidsid, mida otsisid?