Eestis on kaupade juurdehindlus väiksem kui enamikus Euroopa riikides

Eesti jaekaubanduses jääb keskmine juurdehindlus 24–25% piiresse, mis paigutab Eesti teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kümne väikseima juurdehindlusega riigi hulka.   Eestis on suurte jaekaubandusettevõtete ja kaubanduskettide kaubanduslik juurdehindlus enamasti madalam kui väikestel ettevõtetel, kuna nende efektiivsus on suurem ja üldkulud väiksemad. Lisaks on suurtel ettevõtetel ka rohkem võimalusi tarnija mõjutamiseks. Samas tihe konkurents on sundinud ka väiksemaid ettevõtteid juurdehindlust alandama, mistõttu erinevused juurdehindluste osas on ühtlustumas.  Juurdehindlus erineb kaubagrupiti  Traditsiooniliselt on Eestis kõige väiksem juurdehindlus mootorikütuse jaemüügis, ulatudes statistikaameti andmetel 7–9%. Et kütuseäri on mahuäri, siis kaupmehe jaoks on olulisem läbimüük. Mida odavam on liitri hind, seda rohkem ka autodega sõidetakse ning kütust tarbitakse. Võrreldes teiste kaupadega on mootorikütusel ka oluliselt lühem kaubavarude müügiaeg — 13–14 päeva.  Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete juurdehindlus jääb 15–17% piiresse ning kaubavarude keskmine müügiaeg on 40 päeva.  Kõige suurem on juurdehindlus rõivastel ja jalanõudel (74%), kuid tegemist on kaubaga, mille kaubavarude müügiaeg on teiste kaubagruppidega võrreldes oluliselt pikem. Jalanõude ja nahktoodete keskmine kaubavarude müügiaeg on 140 päeva, rõivastel 100 päeva.  Kindlasti on siin oma osa ka Eesti turu väiksusel, mis seab teatud piirid ette kauba soetamisel. Kui teistes Euroopa riikides on tavaks sõlmida otselepinguid tootjatega suurtele kogustele ja pikemaks perioodiks, siis Eesti kaupmehed on enamasti sunnitud kasutama vahendajate teenuseid, mis mõjutab toote soetusmaksumust.  Eesti juurdehindlus Euroopa peeglis  Kui võrrelda Eesti jaekaubanduse keskmist juurdehindlust teiste Euroopa Liidu riikidega (värskemad andmed on 2009. aastast), siis Eesti juurdehindlus on suhteliselt tagasihoidlik. Eesti juurdehindlus on väiksem võrreldes lähinaabrite Läti ja Leeduga ning üle kümne protsendi madalam kui Soomes.  Euroopa Liidu väikseimad juurdehindlused on Sloveenias, Bulgaarias ja Rumeenias. Suurem juurdehindlus iseloomustab eelkõige vanasid liikmesriike nagu Suurbritannia (47%), Saksamaa (45%), Holland (36%). [caption id="attachment_2316" align="alignleft" width="500"] Kaubanduslik juurdehindlus EL riikides, 2009[/caption] Millest juurdehindlus koosneb?  Tarbija seisukohalt on huvitav teada, kui palju kaupmees juurdehindlusest tulu saab. Kui analüüsida juurdehindlust kulukomponentide kaupa, siis on näha, et suurem osa juurdehindlusest läheb erinevate kulutuste katteks, millest suurimad on tööjõukulud — 36%. Teine suurem kulukomponent on ostetud teenused (transport, raamatupidamisteenus, reklaam, esitluskulud jms), mis moodustavad neljandiku. Enam kui kümnendik kuludest läheb rendi- ja üürikuludeks ning 15% juurdehindlusest moodustavad kulutused kütusele, elektri- ja soojusenergiale. Võrreldes teiste juurdehindluse komponentidega on kasumi osatähtsus üllatuslikult väike vaid 3%. Sellest üks osa läheb investeeringuteks ja ülejäänud osa jääb kaupmehele. Seega on juurdehindlusest saadav tulu vägagi tagasihoidlik. [caption id="attachment_2317" align="alignleft" width="500"] Juurdehindluse kulukomponendid[/caption] Seega tuleb tõdeda, et kaupmees ainult juurdehindlusele lootma jäädes rikkaks ei saa. Paljuski määrab kaupmehe hea käekäigu tarbija käitumine. Seetõttu jääb vaid loota, et inimestel on tööd ja raha, mida kulutada. Kui tarbijate kindlustunne tuleviku suhtes kasvab, saavad nad ka julgemalt kauplusi külastada.    [slideshare id=13774159&w=427&h=356&sc=no] Tiina Pärson, Statistikaameti ettevõtluse aastastatistika talituse juhataja