Puudega inimeste vaba aega sisustab televiisor

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et puudega inimestel on päevas ligi poolteist tundi rohkem vaba aega kui kogurahvastikul keskmiselt. Suurem osa sellest möödub kodus televiisori ees.

Puudega inimestel on päevas vaba aega 7 tundi ja 7 minutit ning kogurahvastikul 5 tundi ja 38 minutit. Suurem osa vabast ajast veedetakse kodus ning põhiline vaba aja sisustaja on televiisor. Puudega inimesed vaatavad päevas televiisorit üle kolme tunni — ligikaudu tund aega rohkem kui kogurahvastik.

Paberajalehtede lugejaid on puudega inimeste ja kogurahvastiku seas üsna võrdselt — puudega inimestest loevad ajalehti iga päev 47%, kogurahvastikust 44%. Raamatuid on aasta jooksul vähemalt korra lugenud 58% puudega inimestest ja 75% kogurahvastikust. Kõik puudega inimesed ei saa oma puude tõttu raamatuid lugeda. Probleem tekib nägemispuudega inimestel, kuna enamik ajalehti ja raamatuid ei ole neile sobivaks kohandatud.

Videoid või filme vaatab arvutist vaid 19% puudega inimestest, kogurahvastikust seevastu 58%. Suured erinevused on ka internetikasutamises. Üldse ei kasuta internetti 75% puudega inimestest ja vaid 30% kogurahvastikust. Iga päev kasutab internetti 14% puudega inimestest ja 53% kogurahvastikust. Vanuseti on kõige rohkem internetikasutajaid nooremate hulgas. Suurim on internetikasutajate osatähtsus 15–24-aastaste seas. Internetti kasutab 72% selles eas puudega inimestest ja 86% sama vanast kogurahvastikust. Kõige vähem kasutavad internetti üle 65-aastased. Üldse ei kasuta internetti 92% üle 65‑aastastest puudega inimestest ja 82% samas eas kogurahvastikust.

[caption id="attachment_2250" align="alignleft" width="500"] Peamised vaba aja tegevused, 2009–2010[/caption]

 Vaba aeg väljaspool kodu

Ajakasutuse uuringus küsiti inimeste käest, kui mitu korda nad viimase 12 kuu jooksul käisid väljaspool kodu vaba aega veetmas.

Kellegi teise kodus ehk sõpradel-sugulastel külas käis uuringuperioodil 92% kogurahvastikust ja 74% puudega inimestest. See tähendab, et kellegi külastamine on kõige populaarsem viis väljaspool kodu vaba aega veeta. See on ilmselt kõige mugavam ja kättesaadavam koduväline meelelahutus eriti just puudega inimestele.

Teatri- või tantsuetendusel käis viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra 44% kogurahvastikust ning viiendik puudega inimestest. Suuresti erineb kinos käinute hulk. Kui vähemalt korra aastas käis kinos 37% kogurahvastikust, siis puudega inimestest vaid 5%.

[caption id="attachment_2251" align="alignleft" width="500"] Üritused ja kohad, kus käidi vaba aega veetmas vähemalt korra viimase 12 kuu jooksul, 2009–2010[/caption]

Puudega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuringu andmetel on rohkemal kui 80%-l puudega inimestest vaba aja meelepärase veetmise võimalused puude tõttu piiratud. Peamised põhjused on rahapuudus, liiga suur pingutus ning raskendatud liikumine ja ligipääs hoonetele või teenustele.

Puudega on inimene, kellel on anatoomiline, füsioloogiline või psüühiline struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis tõkestab tema täielikku osalust ühiskonnas. Puudega inimesi on ligi kümnendik rahvastikust.   Ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning selles osales 7000 inimest. Puudega inimeste ajakasutuse kohta on pikem ülevaade statistikaameti kogumikus “Eesti rahvastiku ajakasutus” artiklis “Puudega inimeste ajakasutus“ (ilmus 28.05.2012).   Jaana Rahno, Statistikaameti analüütik