Vabatahtlikku tööd teevad pigem edukamad ühiskonnaliikmed

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel oli viimase nelja nädala jooksul vabatahtlikku tööd teinud üle 50 000 inimese. Tüüpiline mittetulundusühingu liige töötab valgekraena, on hea hariduse ja keskmisest suurema sissetulekuga ning teeb vabatahtlikku tööd.   Kui on tegu külakogukonna elu edendamise, demokraatia kaitsmisega teerullipoliitika vastu või vabast tahtest ühiskonna nõrgemate abistamisega, siis tuleb kõne alla mõiste kodanikuühiskond. Kodanikuühiskonna moodustavad aktiivsed kodanikud, kes tegutsevad majandus ning riigivalitsemise struktuuridest sõltumatult ning vabatahtlikkuse printsiipi arvestades.  Organisatsioonilises mõttes on kodanikuühiskonna alustalaks mittetulundusühingud, mis põhinevad vabatahtlikkusel. Laupäevakul koos teiste aktiivsete koduküla elanikega külakiige ülespaneku eest üldjuhul tasu ei küsita ning sellisel kombel töötegemist nimetatakse ka vabatahtlikuks tööks. Seega pole kuigi üllatav, et mittetulundusühenduste liikmete ja vabatahtliku töö tegijate profiil on üsna sarnane. Vabatahtliku töö tegija on üsna suure tõenäosusega ka mittetulundusühingu liige ja vastupidi. Kõige tõenäolisemalt on nii vabatahtliku töö tegija kui ka mittetulundusühingu liige hea haridusega valgekraena töötav ja keskmisest suurema sissetulekuga.  Kui palju aga mittetulundussektorist väljaspool vabatahtlikku töö tegijaid on? Kas tööle kulutatav aeg ja töö sisu on erinev võrreldes omavahel mittetulundusühingusse kuuluvaid ja mittekuuluvaid inimesi?  Vastates esimesele küsimusele siis jah, ka need, kes pole mõne mittetulundusühingu liikmed teevad vabatahtlikku tööd ja neid on arvuliselt oluliselt enam. Samas, kui üldse oli viimase nelja nädala jooksul vabatahtlikku tööd teinud ligi 5% elanikkonnast ehk üle 50 000 inimese, siis mittetulundusühingusse kuulunutest tervelt neljandik.  Keskmiselt kulub vabatahtlikule tööle neli tundi  Keskmiselt kulutati küsitluses esimesena nimetatud vabatahtliku töö tegemiseks pisut üle nelja tunni. Seejuures oli keskmine vabatahtlikuks tööks kulutatud aeg mittetulundusühingusse mittekuulujatel pikem. Kui mittetulundusühingusse kuulujate puhul oli see ligi kolm ja pool tundi, siis mittekuulujate puhul ligi viis tundi. Oluliselt pikem oli vabatahtlikkult tööle kulunud aeg meestel. Samas näiteks haridustase, ametiala ega ka rahvus keskmiselt kulutatud aega ei mõjutanud.  Millist vabatahtlikku tööd tehakse?  Samaväärselt kulutatud ajaga on tähtis ka see, milline oli vabatahtliku töö sisu. Mittetulundusühingusse kuulujad tegid vabatahtliku tööna üsna tihti seda, mida tehti ka igapäevaselt. Ehk siis kui töötati valgekraena, siis ka vabatahtliku töö iseloom oli sarnane. [caption id="attachment_2226" align="alignleft" width="500"] Viimase nelja nädala jooksul vabatahtlikku tööd teinud mittetulundusühingusse kuulumise ja vabatahtliku töö sisu järgi, 2009–2010[/caption] Kui lihttöölisena oli vabatahtlikku tööd teinud keskmiselt ligi 40% vabatahtlikest, siis mittetulundusühingusse mittekuulujatest oli seda teinud 44% ja mittetulundusühingusse kuulujatest 29%. Nende hulgas, kes mittetulundusühingusse ei kuulunud, oli ka teiste sinikraede ametialade (oskustöötajad, teenindustöötajad) arvestuses rohkem vabatahtlikke.  Kui tulla tagasi mittetulundusühingu liikmete ja vabatahtliku töö tegijate juurde, siis võiks ju nentida, et mittetulundusühingutega toimetavad ja vabatahtlikku tööd teevad suures osas need, kel põhitöö võimaldab majanduslikult toime tulla. Samas võib olla nii, et hea sissetulekuga töökoht on saadud läbi sidemete, mis omakorda on saadud läbi aktiivse tegutsemise kodanikeühiskonda edendades.  Statistika näitab, et üle poole töökohtadest saadakse sõprade või tuttavate abiga ning mida enam on headel sidemetel tuginevat sotsiaalset kapitali, seda suurem on võimalus saada hea ja hästi tasuv töö. Seega võib kodanikuühiskonna edendamisse ilma märkimisväärse töötasuta panustamine olla pikemas perspektiivis olla üsna mõttekas just tööalast karjääri silmas pidades.  Kindlasti vajab põhjalikumat vaatlust mehhanism, kuidas (ja kas üldse) on Eesti aktiivsed kodanikuühiskonna edasiviijad karjääriredelil tõusnud ning mil määral on tegelikult seotud isiklik karjäär ja tänu kodanikuühiskonna arengusse panustamisele suurenenud sotsiaalne kapital. Tõsiasi on aga see, et mittetulundusühingute ja vabatahtliku töö kaudu panustavad kodanikuühiskonna arengusse enam just edukamad.  Ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning selles osales 7000 inimest. Vabatahtliku töö kohta on pikem ülevaade statistikaameti kogumikus “Eesti rahvastiku ajakasutus” artiklis “Kodanikuühiskond ja selle edasiviijad” (ilmus 28.05.2012). Siim Krusell, Statistikaameti peaanalüütik