Kõige rohkem lõikelilli kingitakse juunis

Blogi
Postitatud 12. juuni 2012, 8.07

Lõikelilli imporditakse Eestisse enim märtsis ja juunis. Juunis suurendab lillede sissevedu koolilõpetamiste aeg, märtsis naistepäev. Populaarseim importlill on roos.

Lõikelilli imporditakse Eestisse enim märtsis ja juunis. Juunis suurendab lillede sissevedu koolilõpetamiste aeg, märtsis naistepäev. Populaarseim importlill on roos.   Lõikelillede impordi kõrgaeg oli 2007. aastal, kui Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse üle 20 miljoni lõikelille. Majandussurutis vähendas märgatavalt ka lõikelillede sissevedu ning 2009. ja 2010. aastal imporditi kummalgi aastal ligi 14 miljonit lõikelille, 2011. aastal vaid 12 miljonit. Seega on viimastel aastatel lõikelillede sissevedu vähenenud. [caption id="attachment_2202" align="alignleft" width="500"] Eestisse imporditud lõikelillede kogus, 2001–2011[/caption] Ka lillemood muutub  Selle sajandi alguses imporditi Eestisse kõige rohkem nelke, alates 2004. aastast aga roose. Kui 2001. aastal moodustasid nelgid 45% lõikelillede impordist, siis 2011. aastal vaid 12%. 2011. aastal moodustasid roosid kõikidest imporditavatest lõikelilledest juba 69%.  Koolilõpetajatele kingitakse roose  Kui vaadata lõikelillede importi kuude kaupa, siis kõrgaeg on juuni. 2011. aastal imporditi juunis 1,3 miljonit roosi, mis oli 23% rohkem kui märtsis. See näitab selgelt, et lõpupidude ajal kingitakse juba rohkem lilli kui märtsis naistepäeva ajal. [caption id="attachment_2203" align="alignleft" width="500"] Rooside import kuude kaupa, 2010–2011[/caption] Roose tuuakse Euroopast, Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast   Meie kaubanduses müügil olevad lõikelilled on pärit väga erinevatest piirkondadest. Roosid on peamiselt pärit Euroopa Liidust, Ecuadorist ja Keeniast. Üle 70% nelkidest on pärit Kolumbiast. Orhideed on enamasti kasvatatud Tais, krüsanteemid ja gladioolid aga Euroopa Liidus.  Eesti lillekasvatus  Eestis katmikalal kasvatatavate lillede ja ehistaimede pind on selle sajandi algusega võrreldes kahanenud. Kui 2003. aastal oli lillekasvatuses katmikala pindala 12,3 hektarit, siis 2010. aastal vaid 9,5 hektarit. Katmikalal kasvatatakse nii lõikelilli, suvelilli kui ka toalilli.  Peamised Eestis kasvatatavad lõikelilled on roos, tulp, nartsiss, liilia ja krüsanteem. Kodumaise aastaringse lillekasvatuse hääbumise peamisteks põhjusteks on kõrged majanduskulud ja sissetoodud lõikelillede odav hind.  Evelin Puura, Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse juhataja