Euroopa hariduselus naised spurdivad ja mehed sörgivad?

Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääs haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis tänapäeva maailmas on see tendents muutunud. Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduses hakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureerida ja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised. Naiste aktiivne osalemine hariduse omandamises on tervitatav, kuid probleem on just meeste vähene hariduselus osalemine võrreldes naistega. Sooline erinevus ei ole kõikidel tasemetel ühtlane – põhiharidust omandavad nii mehed kui naised võrdselt, keskharidust omandab rohkem naisi kui mehi, suhtarvudes omandavad meessoost õpilased rohkem kutseharidust ja naissoost õpilasi kõrgharidust. Statistikaameti andmetel on Eestis üldharidustee alguses ehk algharidust omandama asudes poiste ja tüdrukute suhe veel tasakaalus, ehkki alghariduse omandajate hulgas on poisse veidi rohkem kui tüdrukuid. Poiste osatähtsus on 1.–6. klassini aastati samasugune ehk umbes 51–53% ja see püsib nii põhikooli lõpuni. Suurem erinevus poiste ja tüdrukute osatähtsuses hariduse omandamisel tekib alles gümnaasiumisse minekul. Gümnaasiumis väheneb poiste osatähtsus võrreldes põhikooliga järsult – 2000. ja 2005. aastal oli gümnaasiumis poisse 41–42% ning 2009. ja 2010. aastal 44–45%. Pärast põhihariduse omandamist tuleb õpilasel esimest korda teha suurem hariduslik valik, s.t mida minna õppima ja kuhu. Valida on keskhariduse, kutsehariduse ja töölemineku vahel. Aastatel 2009 (õppeaasta 09/10) ja 2010 oli poiste osatähtsus kümnendas klassis kolm kuni neli protsendipunkti suurem kui aastal 2005 või 2000. Üks põhjuseid võib olla õpilaste arvu vähenemine. Suuremad põlvkonnad ehk laulva revolutsiooni põlvkonnad on põhikooli läbinud ja seega on gümnaasiumisse vähem pürgijaid. See võimaldab poistel, kes ehk muidu jääksid tüdrukutele hinnetes ja muudes mõõdetavates õpivõimetes alla, siiski gümnaasiumisse pääseda, sest konkurents on väiksem. Samal ajal on see suurendanud koolide konkurentsi – saada õpilasi ja põhjendada enda vajalikkust. 1995. aastal oli ühe gümnaasiumi kohta umbes 73 põhikooli lõpetajat ja 2004. aastal 86, mis on vaadeldud ajavahemiku kõrgeim näitaja. 2010. aastal oli see näitaja 59. [caption id="attachment_1712" align="alignleft" width="500" caption="Poiste osatähtsus üldhariduse päevaõppes klassi järgi, 2000, 2005, 2009 ja 2010"][/caption] Tüdrukud eelistavad pärast põhikooli lõpetamist haridusteed gümnaasiumis jätkata rohkem kui poisid ja selle ühe põhjusena on nii poisid kui ka tüdrukud nimetanud hinnete tähtsust. Samuti õpilased, kes eelistavad kutsekooli gümnaasiumile, hindavad ise oma õppeedukust kasinamalt kui need, kes soovivad jätkata õpinguid gümnaasiumis. Seega võib oletada, et poisid õpivad kehvemini kui tüdrukud, mis on ka üks peamisi faktoreid, miks nad eelistavad omandada pigem kutse- kui üldhariduse.  Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti nende kahe riigi hulgas, kus meeste osatähtsus kõrghariduses on kõige väiksem. Kuid seda ei tohiks käsitleda kui pingerida, kus tagapool olemine on ilmtingimata halb. Eestiga sarnases olukorras on ka Rootsi ja Taani, kes on mitmes majanduslikus ja sotsiaalses pingereas maailma edukaimate riikide hulgas. Meeste osatähtsus kõrghariduses otseselt ei määra riigi edukust, kuid näitab, milline võib olla tulevikus riigis meeste ja naiste hariduslik tasakaal. Euroopa riikides on põhihariduses üldiselt sooline tasakaal olemas, kuid juba keskhariduses hakkavad poisid minema kutseharidusse või tööturule ja kõrghariduses on enamikus riikides meeste osatähtsus väiksem. Eeldatavasti on sooline segregatsioon teataval määral paratamatu. Euroopa Liidus on umbes 45% kõrghariduse omandajatest mehed, Eestis umbes 40%. Küsimus on pigem selles, kas me oleme 40% rahul. Sooline jaotus hariduses, kus kõrghariduses õpiks võrdselt nii mehi kui ka naisi, oleks eeldatavasti pigem kunstlik kui loomulik nähtus. Samas on vaja mõelda, milline on Eestile sobiv tasakaal ja kuidas seda saavutada. [caption id="attachment_1713" align="alignleft" width="500" caption="Poiste osatähtsus põhi-, kesk-, ja kõrghariduses Euroopa Liidus, 2008/2009"][/caption] Põhjalikum ülevaade kogumikus „Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?” (ilmus 31.10.2011) artiklis „Hariduselus naised spurdivad, mehed sörgivad?“  Rain Leoma, Statistikaameti juhtivstatistik