Ligi kolmandiku elanikkonna eluruumidesse kostub müra

Statistikaameti andmetel esines 2011. aastal 29%-l Eesti elanikkonnast elukoha ümbruses müra ja 26%-l saastet, samas probleemiks pidas seda vaid 13%. Teiste Euroopa riikidega võrreldes elavad Eesti elanikud suhteliselt müra- ja saastevabas keskkonnas.   Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra (maantee-, rongi-, lennuliiklus), samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra. Linnalistes asulates märgiti müraprobleemi kaks korda sagedamini kui maapiirkondades.  Võrreldes teiste Euroopa riikidega elab Eesti elanik suhteliselt müravabas keskkonnas. Kõrvutades Eesti 2011. aasta andmeid Euroopa Liidu riikide viimati avaldatud 2009. aasta näitajatega selgub, et kui Eestis pidas eluruumi ümbruses esinevat müra probleemiks 13% elanikest, siis Euroopa Liidus keskmiselt 22% ja Rumeenias lausa 35%. Eestist vähem põhjustab müra probleeme vaid Iirimaal, kus selle üle kurtis iga kümnes elanik.  Saastet (saastatud õhk, suits, tolm, ebameeldiv lõhn, saastatud vesi jms) esineb elukoha ümbruses 26%-l Eesti elanikest. Kui Eestis pidas elukoha läheduses esinevat saastet probleemiks 13% elanikest, siis Euroopa Liidus 17%. Eestis on saaste suurem probleem linna- ja väiksem maapiirkondades.  Viimase kolme aasta jooksul on Eesti elanike hinnangul ümbritsevas elukeskkonnas esinev müra pigem vähenenud, saaste aga jäänud samale tasemele.  Kuritegevus elukeskkonnas  Elukoha ümbruses on probleeme kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga 15%-l Eesti elanikest. Piirkonniti märgiti Kirde-Eestis kuritegevust probleemina kuus korda sagedamini kui Lõuna-Eestis. Linnades on näitaja üle kahe korra kõrgem kui maapiirkonnas. Samas on märgata, et elanike hinnangul on elukoha ümbruses kuritegevust aasta-aastalt vähem. [caption id="attachment_1631" align="alignleft" width="500" caption="Kuritegevuse või vägivalla esinemine elukoha ümbruses, 2007–2011"][/caption] Euroopa Liidus oli 2009. aastal kuritegevus elukoha ümbruses probleemiks 16%-l elanikest.  Eesti maapere elamispind on halvemas seisukorras  Viimastel aastatel ei ole eluruumide seisukorra hinnangutes olulisi muutusi toimunud. 2011. aastal hindas 6% elanikest, et nende eluruumi katus laseb läbi, 13% elab kodudes, kus seinad, põrandad või vundament on rõsked. Maapiirkondade elamispinnad on küll suuremad kuid halvemas seisukorras kui linnapiirkondade elamispinnad.  Eesti hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2011. aastal osales uuringus ligi 5000 leibkonda. Inimestelt küsitakse nende hinnanguid elukohaga seotud probleemide kohta. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all.   Erika Taidre, Statistikaameti juhtivstatistik