Eesti maastik on muu Euroopaga võrreldes ühtlasem

Statistika suudab mõõta kõike, isegi maastiku mitmekesisust. Euroopa Liidu 23 liikmesriigi hulgas oli maapinna kate kõige ühtlasem Iirimaal, Eestis ja Suurbritannias. Maastiku mitmekesisuse mõõtmiseks valiti vaatluse LUCAS 2009 (Land Use and Cover Area frame Survey) raames 23 EL liikmesriigis 234 000 punkti, mõõdeti igast punktist veerand kilomeetrit ida suunas ja loendati tekkinud lõigu peale jäävaid erinevaid maapinna katte liike (neid oli 32, näiteks: viinamarjaistandus, soo, puudeta rohumaa, okaspuumets jne) ning samuti sellega ristuvaid joonelemente (raudtee, hekk, müür, ehitis jms, kokku 20 liiki). Eesti kuulus maapinna katte ühtluse poolest ülekaalukalt esikolmikusse. Iirimaal leidus 52% lõikudest vaid üht liiki maapinna kate, Eestis ja Suurbritannias vastavalt 42% ja 41%. Teise äärmusse kuulusid Austria, Luksemburg ja Portugal, kus lõike ainult ühte liiki kattega oli vaid 17%. Toodud protsendi piires võis muidugi eri lõikudel olla eri kate, tähtis oli, et üksiku lõigu piires on maapinna kate ühesugune. Tõsiteaduslik analüüs Shannoni ühetasasuse indeksi abil kirjeldatud pilti ei muutnud. Ristuvad elemendid jagati omakorda kahte liiki: nn “rohelised” ehk looduslikud (sinna kuulusid ka kividest kokku kuhjatud aiad) ning tükeldavad (teed, aiad jms). Viimaste vähesuse poolest paistsid silma Eesti ja Rootsi, kus 68%-l lõikudest puudusid täielikult tükeldavad elemendid. Aavo Heinlo, Statistikaameti peaanalüütik Põhjalikum ülevaade Eurostati väljaandes Statistics in Focus 21/2011 „Diversified landscape structure in the EU Member States“ (ilmus 20.05.2011). Uudisnoppeid statistika vallast saab lugeda Statistikaameti kvartalikirjadest.