Põhilised trendid elamumajanduses 2007-2011

2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit, kirjutab Statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja värskes Eesti statistika aastaraamatus. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist. Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009. aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus linnas viimaste aastate väikseim (62%), siis 2010. aastal see suurenes taas. Elamuehituse piirkondlikest erinevustest hoolimata on kogu elamufondi jaotus asukoha järgi püsinud enam-vähem muutumatu. 2011. aasta alguses asus maal 224 470 ja linnas 431 430 eluruumi. Seega paiknes kolmandik eluruumidest maal ja kaks kolmandikku linnas. 2011. aasta alguses oli elaniku kohta 30,1 ruutmeetrit pinda ja 1000 elaniku kohta 489 eluruumi. Eluruumi kättesaadavus ja elamistingimused on aasta-aastalt järjest paranenud. Ehkki oma osa selles on üha väheneval rahvaarvul, on eluruumide suhteline arv ja suurus pidevalt kasvanud. Eluruumi keskmine pind on 1994. aastaga võrreldes 24% suurem, eluruumide arv 1000 elaniku kohta on kasvanud 18%. Viimastel aastatel on mõlema näitaja kasv siiski aeglustunud. 2011. aasta alguses oli eluruumi keskmine pind 0,4% ja eluruumide arv 1000 elaniku kohta 0,6% suurem kui aasta varem. Majanduslangus, mille tõttu vähenes nõudlus uute eluruumide järele, ning väiksemad sissetulekud ja pankade karmimad laenutingimused mõjutasid 2008. aastal alanud eluruumide arvu kasvu aeglustumist ka 2010. aastal, kui lisandus vaid 2320 uut eluruumi. See näitaja oli viimase kaheksa aasta väikseim, olles seega võrreldav 2003. aasta tasemega. Võrreldes 2009. aastaga vähenes kasutusele võetud eluruumide arv 23%. Kuigi eluruumide arvu kasvutempo on aeglustunud, on eluruumi keskmine pind elamufondis järjest suurenenud. 2011. aasta alguses oli eluruumi kohta 61,5 ruutmeetrit pinda – üks ruutmeeter rohkem kui 2007. aastal. Sellele on kaasa aidanud pereelamute osatähtsuse ja keskmise pinna suurenemine uute eluruumide seas. [caption id="attachment_1457" align="aligncenter" width="500" caption="Eluruumide arv 1000 elaniku kohta ja keskmine pind elaniku kohta, 1994-2011 Allikas: Eesti statistika aastaraamat 2011"][/caption] Lätis ja Leedus on eluruumide kasutuselevõtt samuti tunduvalt vähenenud. Uute eluruumide osatähtsus riigi eluruumide koguarvus on Balti riikides kõige suurem Eestis. 2010. aastal oli uusi eluruume Lätis 0,2% ja Leedus 0,3% kogu elamufondist. Enim vähenes uute eluruumide kasutuselevõtt Leedus, kus võrreldes 2009. aastaga tuli juurde kahe kolmandiku võrra vähem eluruume. Kõige vähem mõjutas viimane aasta eluruumide lisandumist Eestis. Baltimaadest on eluruumidega kõige paremini varustatud Eesti – siin on 1000 elaniku kohta enim eluruume (489). Eluruumide suhteline arv on kõige väiksem Leedus, kus neid on 1000 elaniku kohta viiendiku võrra vähem kui Eestis. Elamureformi tulemusena kuulub enamik eluruume eraomandusse. Riik ja kohalikud omavalitsused on vaid 4% elamufondi omanikud (kohalikele omavalitsustele kuulub 75% ja riigile 25% avaliku sektori eluruumidest). Üldjuhul on erasektori eluruumid suuremad ja eraomanduses on 97% kogu elamufondi pinnast. Elamufondis olevate eluruumide suurus pole oluliselt muutunud – põhiosa eluruumidest on endiselt kahe- (36%) või kolmetoalised (31%). 15% eluruumidest on ühetoalised, 12% neljatoalised ja 7% vähemalt viietoalised. Eluruumi suurus oleneb sellest, mis aastal see ehitatud on – uuemad eluruumid on suuremad. 2010. aastal kasutusele võetud eluruumide hulgas oli ühetoalisi vaid veidi alla kümnendiku, igas viiendas uues eluruumis oli neli ja sama paljudes eluruumides vähemalt viis tuba. Võrreldes 2007. aastaga on lisandunud eluruumid järjest suurema tubade arvuga, väiksemate tubade arvuga eluruumide osatähtsus on vähenenud. Põhjaliku ülevaate Eestis asuvatest eluruumidest ja elanike elamistingimustest annab aasta lõpul algav 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus. Marin Tasuja, rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna vanemanalüütik Pikemalt koos graafikutega värskest Eesti statistika aastaraamatust. Lae endale raamatu tasuta elektrooniline versioon.