Soome muukeelne elanikkond on 30 aastaga hoogsalt kasvanud
Soome 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 224 000 muukeelset elanikku, samas kui veel 1980. aastal oli neid 9000. Muukeelse elanikkonna hüppelise kasvu taga on vene ja eesti juurtega sisserändajad ning Aasia riikidest pärit elanikud. Kõige suurem muukeelse elanikkonna (rahvastik, kelle emakeel pole soome, rootsi või saami) juurdekasv toimus 2000. aastatel. Viimase kaheksa aasta jooksul on muukeelse elanikkonna arv kahekordistunud.
2010. aastal oli muukeelse elanikkonna hulgas kõige rohkem vene ja eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, vastavalt 55 000 ja 28 000. Järgnesid somaali, inglise ja araabia keel.
Muukeelsete elanike arv Soomes, 1980-2010
Allikas: Soome Statistikaamet
Muukeelset elanikkonda on enim pealinnas Muukeelse elanikkonna lisandumine maakonniti on erinev (vt Soome haldusjaotust). Kui Uusimaa maakonnas on muukeelsete elanike arv kõige suurem ja moodustab 8% maakonna rahvastikust, siis Lõuna-Pohjanmaa maakonnas jääb nende osatähtsus alla 1%. Uusimaa populaarsust elamiskohana selgitab see, et maakonnas asub ka Helsingi linn. Helsingis elas 2010. aastal 63 000 muukeelset elanikku, kes moodustasid 11% pealinna rahvastikust. Eestlased moodustavad kõige suurema muukeelse elanikkonna rühma Kanta-Häme maakonnas. Sisserännanute teine põlvkond Massiline sisseränne Soome algas 2000. aastatel. Sisserännanute teine põlvkond (vanemad on sündinud välisriigis, ent nad ise juba Soomes) on väike (37 000 elanikku) ning pooled neist on kooliealised lapsed. Sisserännanute teise põlvkonna hulgas on kõige rohkem Aasia (24%), endise Nõukogude Liidu ja Venemaa (22%) ning Aafrika (20%) päritoluga inimesi. Eesti päritoluga inimesi on sisserännanute teise põlvkonna seas 7%. Soome 2010. aasta rahva ja eluruumide loendus toimus 31. detsembril registripõhiselt. See tähendab, et andmed koguti riiklikest registritest elanikkonda küsitlemata. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides. Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad. Katerina Danilova, Statistikaameti REL 2011 kommunikatsioonispetsialist