Kui palju on Eestis setosid, võrokesi, mulke ...?
Blogi
Aasta lõpus algaval rahvaloendusel saavad Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele üles ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse. See laseb hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrokesi, setosid ja mulke.
Aasta viimasel päeval algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemused toovad selguse, kui palju elab Eestis erinevate murrete ja kohalike keelte rääkijaid. Näiteks saab selgeks võrokeste, setode, mulkide, kihnlaste, aga ka virulaste arv. Küsimustikku saab üles märkida võro, seto, mulgi, kihnu ja viru keele ning teiste murrete oskuse. 
Praegu on kohalike keelte või murrete rääkijate arv vaid hinnanguline, sest uuringud on keskendunud ajaloolisele asualale ega ole hõlmanud kogu Eestit. Samas on toimunud intensiivne siseränne ja need rahvarühmad elavad lisaks ajaloolistele asualadele üle Eesti laiali.
Hinnanguliselt elab Eestis näiteks võrokesi 70 000 (www.wi.ee) ja setosid 10 000, ülejäänud eesti keele murrete ja kohalike keelte kõnelejate arv on väiksem. Kui täpsete hinnangutega on tegemist, saab teada pärast rahvaloendust, mille käigus küsitletakse kõiki püsivalt Eestis elavaid inimesi. Vastamist peaks lihtsustama ja toetama ka esimest korda kasutatav e-loendus, kus loendusküsimustikule saab vastata interneti teel.
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16.02–31.03.2012 rahvaloendajad.
Mida uut toob 31. detsembril algav 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus? Tule kuula Eesti Statistikaseltsi konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima?” 20.-21. aprillil Tallinnas Rahvusraamatukogus.
Diana Beltadze, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht
Vaata kava ja registreeru konverentsile. Konverents on tasuta.
Praegu on kohalike keelte või murrete rääkijate arv vaid hinnanguline, sest uuringud on keskendunud ajaloolisele asualale ega ole hõlmanud kogu Eestit. Samas on toimunud intensiivne siseränne ja need rahvarühmad elavad lisaks ajaloolistele asualadele üle Eesti laiali.
Hinnanguliselt elab Eestis näiteks võrokesi 70 000 (www.wi.ee) ja setosid 10 000, ülejäänud eesti keele murrete ja kohalike keelte kõnelejate arv on väiksem. Kui täpsete hinnangutega on tegemist, saab teada pärast rahvaloendust, mille käigus küsitletakse kõiki püsivalt Eestis elavaid inimesi. Vastamist peaks lihtsustama ja toetama ka esimest korda kasutatav e-loendus, kus loendusküsimustikule saab vastata interneti teel.
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16.02–31.03.2012 rahvaloendajad.
Mida uut toob 31. detsembril algav 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus? Tule kuula Eesti Statistikaseltsi konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima?” 20.-21. aprillil Tallinnas Rahvusraamatukogus.
Diana Beltadze, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht
Vaata kava ja registreeru konverentsile. Konverents on tasuta.
Kas leidsid, mida otsisid?