Kulutused sotsiaalkaitsele kasvasid majanduskriisi ajal rekordiliselt

Majanduskriisi esimene, 2008. aasta tõstis Eesti sotsiaalkaitse kogukulutusi neljandiku. Sotsiaalkaitsesse suunati kokku 2,42 miljardit eurot, mis moodustas 15% Eesti sisemajanduse koguproduktist.  Sotsiaalkaitse kogukulutused näitavad kõiki summasid, mida riigis sotsiaalkaitsesüsteemi on panustatud. Kogukulutused moodustuvad sotsiaalhüvitistest ja toetuste jagamise süsteemi ülalpidamise halduskuludest, sotsiaalhüvitised omakorda jagunevad rahalisteks hüvitisteks (hüvitiste ja toetustena makstud summad) ja mitterahalisteks hüvitisteks (sotsiaalteenuste osutamiseks kulunud raha). Sotsiaalkaitse kogukulutuste viimased kättesaadavad andmed on 2008. aasta kohta.  Sotsiaalhüvitised on jagatud kaheksa funktsiooni vahel: haigus ja tervishoid, puue, vanadus, toitjakaotus, perekond ja lapsed, töötus, eluase ning mujal liigitamata sotsiaalne tõrjutus. Suurima osatähtsusega on sotsiaalhüvitised vanuritele (2008. aastal 42% sotsiaalhüvitistest), teisel kohal on haigus ja tervishoid (vastavalt 32%) ja kolmandal perekond ja lapsed (12%). 2008. aasta puhul paistab ka silma, et kui ülejäänud funktsioonide kulude tõus võrreldes varasema aastaga jäi mõnekümne protsendi piiridesse, siis kulutused töötutele enam kui kahekordistusid — tõus 121%. Sotsiaalhüvitised vanuritele tõusid 32% ning perekonnale ja lastele 30%. Olgu siinkohal võrdluseks toodud, et töötuskindlustushüvitise saajate arv kasvas 2008. aastal varasema aastaga võrreldes 8011-lt 15 402-le ja töötutoetuse saajaid oli 17 769 asemel 23 569. Et 2008. aastal töötus alles hakkas kasvama, moodustavad 2009. ja 2010. aastal kulutused töötutele ilmselt mõneti suurema osa.    2008. aastal olid Eesti sotsiaalkaitse kogukulutused 2,42 miljardit eurot. Võrreldes eelneva aastaga, kui sotsiaalsele kaitsele kulutati 1,95 miljardit eurot, tähendab see 25%-list tõusu. Kuigi sotsiaalkaitsekulutused on igal aastal kasvanud, oli tõus nii 2007. kui ka 2008. aastal tavapärasest kiirem. Kui 2007. aasta 20%-list kasvu annab seletada eduka majandusaasta ja laienenud eelarvevõimalustega, siis 2008. aastal oli peamine hüppeliselt suurenenud vajadus toetuste järele. Ühelt poolt oli 2008. aasta algus täis optimismi ja lootust kiire majanduskasvu jätkumisele ning see kajastus ka riigieelarves, samas aasta keskel riiki tabanud majandussurutise mõjud (nt tööpuuduse kasv) tõid aga kaasa vajaduse maksta senisest suuremal määral toetusi ja hüvitisi.  [caption id="attachment_1125" align="alignleft" width="412" caption="Eesti sotsiaalkaitse kogukulutused, 1999–2008 "][/caption]   Võrdlus teiste Euroopa Liidu riikidega ei tule esmapilgul Eestile kasuks. Eesti kulutas 2008. aastal sotsiaalsele kaitsele 1809 eurot elaniku kohta. See näitaja annab 27 liikmesriigi seas 22. koha. Esikohal on Luksemburg 16 339 euroga. Eelduspäraselt koosneb pingerea lõpuosa Ida-Euroopa riikidest. Samas on Eesti 25%-line sotsiaalkaitsekulude tõus üks Euroopa Liidu suuremaid, andes kolmanda koha Leedu ja Bulgaaria järel. Arvestama peab sedagi, et aastatel 2000–2007 püsis Eesti sotsiaalkaitsekulutuste suuruselt elaniku kohta muutumatult 23. kohal, seda hinnatavam on ühekohaline tõus ja Poola edestamine.   

Sotsiaalkaitse kogukulutused Euroopa Liidus, 2008

    Detailsemad andmed Eesti kohta on statistika andmebaasis ja Euroopa riikide kohta Eurostati andmebaasis.  Marve Randlepp, Statistikaameti juhtivstatistik