Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismis osalemise võimalik mõju Eesti riigirahandusele

Alates 1. jaanuarist 2011 on Eesti euroala liige ning meie osatähtsus Euroopa Keskpangas on ligi viiendik protsenti, täpsemalt 0,179%. Seetõttu on oluline teada, kuidas mõjutab Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksuse päästeoperatsioonides osalemine Eesti rahandusnumbreid — milline on mõju Eesti võlatasemele ning eelarvetasakaalule?  Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksus (European Financial Stability Facility (EFSF)) loodi 2010. aastal euroala toonase 16 liikmesriigi kokkuleppe tulemusel. Tegemist on Luksemburgis registreeritud eraldiseisva juriidilise üksusega, mis on loodud tähtajaliselt kolmeks aastaks Euroopa riikide finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks. EFSF-i põhiülesanne on laenata võlaturgudelt eesmärgiga laenata see raha edasi euroala nendele liikmesriikidele, kellele muidu võlaturul enam laenu ei pakuta või tehakse seda liiga karmidel tingimustel.  Sel nädalal (24.-28.01.2011) toimus esimene selle fondi võlakirjade oksjon. Võlakirjaturult koguti Iirimaale edasi laenamiseks 5 miljardit eurot, müües võlakirju põhiliselt Aasia investoritele. Oksjon kujunes väga edukaks, erinevad uudisteagentuurid on rääkinud investorite huvist, mis kokku olevat küündinud soovitust ligi 9 korda suurema summani. Investorite huvil on ka põhjust. Eelmise aasta septembris hindasid erinevad reitinguagentuurid EFSF-i kõrgeima võimaliku reitinguga (Standard & Poor’s “AAA”; Moody’s “Aaa”; Fitch “AAA”). Selliste reitingute üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et EFSF-i võlga garanteerivad kõik euroala liikmesriigid vastavalt oma osatähtsusele Euroopa Keskpanga kapitalis. Ehkki Eesti veel esimesse Iirimaale suunatud abipaketti ei panustanud, on tulevastes EFSF operatsioonides ka Eesti riigil oma osa kanda.  27.01.2011 avaldas Eurostat oma tõlgenduse sellest, kuidas oleks õige EFSF-i operatsioone statistikas kajastada. Tõlgendus on kooskõlas rahandus-, finants- ja maksebilansistatistika komitees (Committee on Monetary, Financial and Balance of Payments Statitics (CMFB)), kus osalevad ka Statistikaamet ja Eesti Pank, häälteenamusega vastu võetud otsusega. Tõlgenduse põhiliseks seisukohaks on see, et EFSF-i ei saa lugeda rahvamajanduse arvepidamises iseseisvaks üksuseks. Seda sellepärast, et see institutsioon ei saa euroala liikmesriikidest eraldiseisvalt vastu võtta oma tegevust puudutavaid otsuseid ning EFSF tegutseb euroala riikide nimel ning nende täieliku kontrolli all.  Mõju Eesti valitsemissektori võlakoormusele Eelneva tõttu loetakse EFSF-i kohustused hoopis talle garantiisid pakkuvate riikide, s.o euroala liikmesriikide kohustusteks. Kohustuste jaotumise aluseks on liikmesriikide osalusmäär garantiides, mis tavaolukorras peaks võrduma nende osalusega Euroopa Keskpangas. Eesti jaoks tähendab see seda, et iga euro, mille EFSF võlaturult laenab, lisab Eesti riigivõlale ligi 0,2 eurosenti. Kui ajakirjanduses spekuleeritakse, et EFSF on 2011. aastal valmis laenama kuni 26 miljardit eurot, on Eesti valitsemissektori võlakoormusele täiendavalt lisatav summa suurusjärgus kuni 50 miljonit eurot. Kui aga EFSF laenaks kokku maksimaalses lubatud määras, milleks on 440 miljardit eurot, oleks Eesti võlakoormuse täiendav kasv ligi 800 miljonit eurot. Seda muidugi eeldusel, et Eesti kui euroala uusliige peab kõigis päästeoperatsioonides osalema võrdväärselt EFSF loomisel osalenud riikidega. Võrdluseks, Eesti valitsemissektori konsolideeritud võlatase oli 2010. aasta III kvartali lõpus 952,9 miljonit eurot.  Mõju Eesti valitsemissektori eelarvepositsioonile Kui EFSF tegevuse mõju riikide võlakoormusele on pigem negatiivne, siis mõju valitsemissektori eelarvetasakaalule ei ole nii ühene. EFSF võtab laenu üksnes eesmärgiga seda hädasolevatele euroala riikidele edasi laenata. Kuna raha ära ei kulutata ja laenatakse edasi, ei saa häiritud ka tasakaalunumbrid — laenusummad tasakaalustavad teineteist. Mõju defitsiidikriteeriumile võib tegelikult olla pigem vastupidine — EFSF võtab laenudelt küllaltki kopsakaid marginaale ja laenu teenindamise tasusid. Nii näiteks kogus EFSF äsja võlaturgudelt raha veidi alla kolmeprotsendilise intressimääraga, andes samas Iirimaa valitsusele laenu intressimääraga, mis ulatus üle 6 protsendi. Et EFSF kõik tehingud jagatakse euroala riikide vahel ära, siis peaks ka Eesti sellest intressimäärade vahest pigem võitma. Negatiivsest mõjust valitsemissektori eelarvetasakaalule võiksime rääkida alles siis, kui mõni hädasolev riik EFSF-i ees oma kohuseid ei täidaks. Sellisel juhul loetakse mahakantud laenusummad tõenäoliselt EFSF-is osalevate riikide kuluks.  Seega Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismis osalemise võimalik mõju Eesti riigirahandusele peaks olema selline, et võlatase tõuseb, aga valitsemissektori tasakaal paraneb.  Mikk Medijainen, Statistikaameti juhtivstatistik