Viimase saja aasta jooksul on Eesti peamised turismipartnerid olnud Soome, Läti ja Venemaa

Juba 20. sajandi I poolel saabus enamik Eesti välisturistidest Lätist ja Soomest ning samad riigid olid ka Eesti elanike meelissihtkohad. 2009. aastal tuli 59% Eestit külastanud välismaalastest Soomest, 13% Lätist ja 10% Venemaalt. Eesti elanikud sõitsid enim Soome. Turism 2009. aastal 2009. aastal külastas Eestit üle 4 miljoni välismaalase. Eestisse tullakse peamiselt puhkama (60% välismaalastest). 86% välismaalastest oli Euroopa Liidu liikmesriikidest. Peamiseks turismipartnerriikideks on Eesti lähiriigid: Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Venemaa. 89% Eestist lahkuvatest välismaalastest oli saabunud just lähiriikidest. EAS Turismiarenduskeskuse andmetel jäid 1,9 miljonit väliskülastajat Eestisse kauemaks kui üheks päevaks. Eestis ööbinud väliskülastajatest ligi kolmveerand kasutas majutusettevõtete teenuseid. 2009. aastal sai Eesti tulu välisturismist (turismiteenuste eksport) Eesti Panga andmetel 16,2 miljardit krooni. 2009. aastal oli turismiteenuste osatähtsus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis ligi 11%. 15-aastased ja vanemad Eesti elanikud tegid 2009. aastal 752 000 välisreisi ja 882 000 sisereisi, mis kestsid kauem kui ühe päeva. Kaks kolmandikku välisreisidest tehakse Euroopa Liidu riikidesse. Peamisteks sihtriikideks on jätkuvalt naaberriigid Soome ja Venemaa. 386 000 Eesti elanikku kasutas välismaal reisimiseks reisikorraldajate ja reisibüroode abi. Välireisid on läinud pikemaks ja võetakse ette reise mitte ainult lähinaabrite juurde vaid reisitakse üha kaugemale Euroopasse, samuti ka Aasia, Ameerika ja Aafrika riikidesse. Turism 1920.–1930. aastatel Eesti Vabariigi algusaastail oli Eestis valdav siseturism ja turismivahetus lähiriikidega. 75–80% külastajaid tuli Lätist ning peamiselt lühireisile. Soomest, Rootsist, Saksamaalt ja Suurbritanniast tulijate arv suurenes 1920. aastate lõpus, kui üksikute kuurortide asemel hakati reklaamima Eestit kui turismimaad. 1930. aastatel peatusid Tallinnas huvisõidulaevad, millega suviti saabus 1000–4000 väliskülalist. Ka Eesti elanike välisreiside sihtkohaks olid eelkõige lähiriigid. Lätist Eestisse ja vastupidi sai sõita välispassita, seetõttu moodustas 1920. aastail kuni 90% Eesti kodanike välisreisidest Läti külastamine. 1930. aastatel kasvas tunduvalt reisimine Soome, sest 1929. aastast sai Eestist Soome ja vastupidi sõita sisepassi ja vastava reisikaardiga. 1936. aastal külastas Eestit 160 000 väliskülastajat ning Eesti elanikud tegid 125 000 välisreisi. Turism oli tähtis riigi välisvaluutatulu allikana. Reisiteenuste eksport moodustas keskmiselt 3% Eesti koguekspordist. Turism Nõukogude Eestis: 25 aasta jooksul kokku sama palju välismaalasi kui tänapäeval poole aastaga Nõukogude Eestis sai organiseeritult reisida turismituusikuga, mida jaotasid või müüsid ametiühingukomiteed. Tuusikuga puhkajaid teenindasid sanatooriumid Pärnus, Haapsalus ja Narva-Jõesuus, Kingissepas (Kuressaares) ja Värskas. Suure kohtade arvuga puhkeasutused olid 7–14-aastaste laste pioneerilaagrid. Nõukogude ajal külastasid Eesti turistid kõige rohkem Lätit, Leedut, Leningradi, Moskvat ja Krimmi. Välisturism allus rangele kontrollile ja piirangutele. Väliskülastajate vastuvõtmine ja majutamine oli üldiselt lubatud vaid Tallinnas. Aastatel 1965–1990 käis Eestis veidi üle 2 miljoni väliskülastaja, seega 25 jooksul kokku sama palju välisturiste kui praegu poole aasta jooksul. Grupi- või eraviisilisel (küllakutsega) välisreisil käis 350 000 Eesti elanikku (neist 70% sotsialismimaades ja viiendik Soomes). 1965. aastal taasavati Tallinna–Helsingi laevaliin. 1970. aastail oli Tallinn vastuvõetud välismaalaste arvult NSV Liidus viies turismilinn, kõige rohkem saabus külastajaid Soomest. [caption id="attachment_527" align="alignleft" width="499" caption="Väliskülastajad, 1926–2009 (tuhat)"][/caption] Helga Laurmaa, Statistikaameti juhtivstatistik