Eestis on elu parem kui Saksamaal 50 aasta eest?

Oi, kui kallis on Münchenis korterit üürida ja kui soodne on poes õlu! Mis sakslastel viga 18-kroonist bensiini tankida kui Eestis tuleb 3–4 korda väiksema palga eest sama summa välja käia. Kas need pole tuttavad võrdlused? Saksa Majanduse Instituut Kölnis võrdles keskmise tunnipalga ostujõudu 1960. ja 2009. aastal. Ajalehe Der Spiegel veebileht pakub välja ka kergestimõistetava interaktiivse graafiku 15 kaubale ja teenusele. Eestit ja Saksamaad on lihtne võrrelda, sest Eesti keskmine netotunnipalk oli 2009. aastal 65 krooni ehk siis ligikaudu võrdne minutite arvuga tunnis. Saksamaa andmetest näeme, et 2009. aastal oli neil 250 g või ostmiseks tarvis töötada 4 minutit. Sama kogus võid maksab Eestis 23 krooni ehk siis 23 tööminutit (väikese veaga). Või suhtes on töötunni ostujõudude erinevus väga suur, kanamunade puhul mitte nii palju — Saksamaal tuleb 8 minutit tööd teha, Eestis ligi veerand tundi. Eesti õllesõpradele ei ole hea uudis see, et nad peavad pooleliitrise pudeli eest ligi kolm korda kauem tööd tegema kui sakslased. Nõrk lohutus on siiski, et sakslaste wirtschaftswunderi (majandusime) algusaastatel polnud ka sealmail kerge — pudeli õlle eest tuli kauem töötada kui Eestis praegu. Enamiku toodud kaupade puhul on Eesti keskmiselt tasustatud töötunni ostujõud 2009. aastal suurem kui Saksamaal 50 aastat tagasi, mis näitab vähemalt optimistlikku perspektiivi. Sügavate järelduste tegemiseks majandusliku heaolu kohta need andmed piisavad ei ole, kuna riikide leibkondade kulude struktuuris on erinevusi.  Priit Potisepp, Statistikaameti peadirektor