Kõige haavatavamad on tööturul olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed

2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses. 2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini. Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. Üldkeskharidusega inimesed on võrreldes vaid põhiharidust omavate inimestega küll jäänud väiksema tõenäosusega töötuks, kuid nende võimalused on olnud tunduvalt väiksemad võrreldes nendega, kes on peale keskhariduse omandanud ka ameti või kellel on kõrgharidus. Võib öelda, et hoolimata eelistest ei ole erinevused haridustasemeti väga suured, mis viitab suurele töötusriskile kõigis haridustasemetes. Rahvuse järgi jäid võrreldes eestlastega märgatavalt enam töötuks mitte-eestlased, kuid oluline on siinkohal see, et mitte-eestlaste töötuks jäämise tõenäosust vähendas tunduvalt eesti keele oskus. Eesti keele oskusega mitte-eestlastel oli töötuks jäämise tõenäosus eestlastega peagu sama, eesti keele oskuseta mitte-eestlaste töötuks jäämise tõenäosus võrreldes eestlastega on veelgi suurem. Ametiala järgi kaotasid juhid, professionaalid ja ametnikud võrreldes teiste ametialade esindajatega töökoha väiksema tõenäosusega, erinevused olid väiksemad võrreldes keskastme tehnikute ja spetsialistidega, kuid suuremad võrreldes oskustööliste, operaatorite ning lihttöölistega. Konkurentsitult on halvemas seisus olnud ehitusvaldkonnas töötanud inimesed, teisisõnu jäid ehituses töötanud inimesed kõige tõenäolisemalt töötuks. Samal ajal on võimalik hinnata, milliste tegevusaladega võrreldes olid erinevused suuremad ja millistega väiksemad. See võimaldab omakorda hinnata töötuks jäämise riski tegevusalati. Kui võrrelda juba varem töötuks jäänutega, siis olid kõige väiksemad erinevused töötuks jäämise tõenäosuses ehitusvaldkonnas, töötlevas tööstuses, kaubanduses, majutuses ja toitlustuses, kuid ka kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonnas töötanud inimestel. Kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonna alla kuuluvad näiteks tööstuslik disain, fotograafia, sisekujundus, kinnisvara hindamine jne, teisisõnu sellised tegevused, mille edukus sõltub näiteks kinnisvarasektori, tööstussektori käekäigust. Tunduvalt väiksema tõenäosusega jäid aga töötuks need inimesed, kes töötasid mäetööstuses, põllumajanduses ja hariduses. Samuti need, kes töötasid muudel tegevusaladel, mille hulka kuulub näiteks info ja side valdkond, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Siim Krusell, Statistikaameti analüütik Põhjalikum ülevaade majanduslanguse põhjustatud muutustest tööturul väljaandes „Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia“ (ilmus 31.03.2010).