Vaene, aga tarbimisjõuline, mittevaene, aga ilmajäetu — uued tuuled vaesuse mõõtmises

Vaesuse uurimisel on tänapäeval üha olulisemaks muutumas mitmetahuline lähenemine, kus sissetulekuvaesuse kõrval analüüsitakse ka teisi tõrjutuse tahke. Nendest üks olulisemaid on materiaalne ilmajäetus. Inimesed, kes elavad ainelises kitsikuses ehk materiaalses ilmajäetuses, ei saa endale lubada selliseid püsikaupu, elamistingimusi või tegevusi, mis sel ajahetkel on ühiskonna liikmetele üldiselt tavapärased. Seetõttu on materiaalselt ilmajäetud inimesed ühiskonnas tavapärasest kehvema elukvaliteediga. Ilmajäetus peegeldab nende vaesust samamoodi nagu madalad sissetulekud, kuid kui lisada vaesuse indikaatoritele materiaalse kitsikuse mõõdikud, saab vaesust kui nähtust ja selle levikut ühiskonnas mõõta laiemalt kui pelgalt sissetulekuid vaadeldes. Kõrvutades vaesuse ja ilmajäetuse näitajaid, selgub, et sissetulekuvaesus ja materiaalne kitsikus ei ole kattuvad nähtused. Üks põhilisi materiaalse tõrjutuse mõõdikuid on teatud tarbekaupade (püsikaupade) olemasolu leibkonnas. Uuringutes küsitakse inimestelt erinevate tarbekaupade olemasolu leibkonnas. Lihtsamaid keskmise või odavama hinnaga kaupu esindavad telefon, televiisor ja pesumasin. Kallimaid püsikaupu esindavad auto ja arvuti. Enamik allpool vaesuspiiri elavatest peredest saab kasutada kõiki eelnimetatud püsikaupu, ka luksuslikumaid, nagu näiteks auto ja arvuti, kuigi ilmselt on see suuresti seletatav hinnaerinevustega toodete vahel. Samas on Eesti elanikkonnas üldiselt auto või arvuti ostuvõimetus rohkem levinud kui sissetulekuvaesus, mistõttu saab väita, et materiaalne kitsikus on elanikkonna seas sissetulekuti võrdsemalt jaotunud ega puuduta vaid vaeseid inimesi. Sissetulekuvaesusega kattub materiaalse ilmajäetuse mõõtmetest kõige paremini võimetus kogu perele puhkust lubada. Vaestest inimestest on kolmveerandile terve perega puhkamaminek võimatu. Suur kattuvus on ka suhtelisel sissetulekuvaesusel ja hinnangul oma toimetulekule — 71% suhteliselt vaestest inimestest tõdevad raskusi toimetulekul. Viimane materiaalse ilmajäetuse mõõde, mis sissetulekuvaesusega suuremas osas kattub, on võimetus vajadusel kokku saada 5000 krooni. Seda ei suuda isegi laenates kokku saada 65% suhteliselt vaestest leibkondadest.  Üldiselt annavad materiaalse ilmajäetuse näitajad tunnistust aga vähesest kattuvusest vaesusnäitajatega. Tervislik ja tasakaalustatud toit, soe eluase ning odavamad tarbekaubad on Eestis laialdaselt kättesaadavad nii ülal- kui ka allpool vaesuspiiri elavatele inimestele. Ilmajäetust on nendes lõigetes küll vaeste seas alati rohkem kui mittevaeste ridades, kuid ei saa väita, et Eestit iseloomustav suur ebavõrdsus sissetulekutes domineeriks ka kõigis materiaalse tõrjutuse näitajates. Materiaalse tõrjutuse näitajad illustreerivad vaesuse mitmetahulisust ja sissetulekuvaesuse indikaatorite võimetust katta teisi vaesuse tahke. Vaesus puudutab Eestis püsivalt viiendikku elanikkonnast, materiaalse ilmajäetuse leviku ja sügavuse uurimine on aga järgmiste aastate teema. Nele Peil, Statistikaameti juhtivstatistik Kirjutis on lühiülevaade Nele Peili pikemast materiaalset ilmajäetust ja sissetulekuvaesust võrdlevast analüüsist Statistikaameti vastavaldatud kogumikus „Vaesus Eestis”.