Olukord meil ja mujal
Blogi
Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on.
Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4. kvartali SKP-le mõju aasta tagune järsult madalamale langenud võrdlusbaas. Kui Eestis toimus möödunud aasta neljandas kvartalis üsna korralik SKP languse aeglustumine, siis Läti -17,7% seda küll veel tõestada ei suutnud. Läti SKP langus püsis kogu 2009. aasta vältel ligikaudu -18 kuni -19% piires, kusjuures 2 aastaga on see kokku langenud ligikaudu 22%, Eesti oma 17% ning Leedu majandus ligikaudu 13%. Samas, kui Eestis ja Lätis on majandus langenud juba kaks aastat, siis Leedus „vaid“ 5 kvartalit.
Eesti puhul näitab SKP trendi paranemist ka see, et sesoonselt korrigeeritud SKP kasvas eelmise kvartali suhtes (2,6%), mis juhtus viimati 2007. aasta 4. kvartalis ehk enne SKP langusesse minekut.
Mis saab edasi? Kindlasti jätkab lähikvartalitel SKP langus aeglustumist. Ühest küljest aitavad sellele kaasa välisnõudluse kosumine, mis suurendab meie ettevõtete ekspordiks mõeldud toodangut. Teisest küljest aga madal võrdlusbaas. Sisemajanduse nõudlus, eelkõige aga lõpptarbimine jääb ilmselt veel pikemaks ajaks madalseisu. Kuigi majandususaldusindeks paraneb, mis peaks viitama investeerimisaktiivsuse paranemisele, püsib tööpuudus 2010. aasta jooksul väga suur ning seetõttu pidurdab ka kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusi.
Kuigi tööpuudus on praegu akuutseim lahendamist vajav teema, ei ole selle kiireks vähendamiseks või ka töötute olukorra leevendamiseks palju võimalusi. Riigil on võetud suund euroga liitumisele, mille jaoks on tarvis täita eelarvekriteerium. Selleks peab aga valitsus kulusid võimalikult palju piirama. Senised linnavalitsuse sammud tööpuuduse leevendamiseks on aga marginaalsed, mõned ka üsna maitsetud. Ettevõtted hakkavad aga tööjõudu juurde võtma siis, kui neil seda tarvis läheb. Ehk siis, kui tellimused paranevad, kui ekspordiks suunatud tootmine veelgi paraneb ja kui täiendav tööjõud ei vähenda tootlikkust.
Tõnu Mertsina, rahvamajanduse arvepidamise talitus
Kas leidsid, mida otsisid?