Vanemaealiste tervis ja elamistingimused 2019

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Tatjana Portnova

Juhtivanalüütik

Narva mnt 20, 51009 Tartu

tatjana.portnova [at] stat.ee

625 8485

10/02/2023

10/02/2023

Vanemaealise (50+) tervis, elamistingimused ja sotsiaalvõrgustik. Pensioniindikaatorid on Euroopa Liidus kokkulepitud ühised näitajad, mis võimaldavad hinnata liikmesriikide pensionisüsteemide jätkusuutlikkust ja piisavust. Pensioniskeemide eesmärk on tagada kõigile pensionäridele korralik elustandard vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks vanaduses, säilitades seejuures põlvkondadevahelise ja -sisese solidaarsuse.

Ei kasutata

Leibkonnad

Agregaatasendusmäär – 65–74-aastaste pensionäride individuaalse aasta mediaanpensioni ja 50–59-aastaste töötavate inimeste individuaalse aasta töötasu mediaani jagatis.

Ekvivalentsissetulek – leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Kvintiilide suhte kordaja – kõrgeimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku ja madalaimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatis.

Kõrgeim kvintiil – viiendik kõrgeimat ekvivalentsissetulekut saav elanikkonna osa.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksi elav isik.

Madalaim kvintiil – viiendik madalaimat ekvivalentsissetulekut saav elanikkonna osa.

Netosissetulek – palgatöö eest ja individuaalsest töisest tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, kust on maha arvatud leibkonna regulaarsed teistele leibkondadele tehtud rahalised maksed, varalt tasutud maksud ja tulumaksu juurdemaksed.

Peamine sotsiaal-majanduslik seisund – sotsiaal-majanduslik seisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul.

Suhtelise vaesuse määr – isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam.

Suhtelise vaesuse piir – 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

Suhtelise vaesuse süvik – suhtelises vaesuses olevate isikute mediaansissetuleku kaugus vaesuse piirist protsentides.

Tarbimiskaal – leibkonnaliikmele sõltuvalt tema vanusest määratud kaal, mis võtab arvesse leibkonna ühist tarbimist.

Üksik vähemalt 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on vähemalt 65-aastane.

Üksik alla 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on alla 65-aastane.

Isik

Eestis alaliselt elavad isikud

FREIM

Rahvastikuregistris registreeritud aadressidel elavad leibkonnad ja nende liikmed

Kogu Eesti

2000–…

Ei ole rakendatav

Percentage, %

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus / Vanemaealiste vaesus, toimetulek ja sotsiaalsed suhted“ kõigis tabelites.

Tabelite LES61–LES69 lähteandmed on pärit Eesti sotsiaaluuringust ja tabelite LES70–LES93 lähteandmed SHARE (Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe) uuringust.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Ei kasutata

Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik (2010)

SHARE Eesti. Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe

SHARE. Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe. 50+ in Europe

Eurostatile saadetud kvaliteediaruanne asub aadressil https://circabc.europa.eu/faces/jsp/extension/wai/navigation/container.jsp

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut

Tallinna Ülikool

Tartu Ülikool

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni määrusega nõutud andmekoosseisule.

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Valikuvigade hinnangud arvutatakse kõikidele leitud näitajatele, kuid need avaldatakse vaid olulisemate näitajate kohta.

Kuigi isikul on kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, esineb seal mõningast isikute ja leibkondade alakaetust. Eeldusel, et kõik alaliselt Eestis elavad isikud on registreeritud rahvastikuregistris ning arvestades ebatäpsete aadresside hulka rahvastikuregistris, on leibkondade alakaetuse määr kõige rohkem 1–1,5%.

Esialgne statistika avaldatakse 160 päeva pärast uuringu välitööde lõppu.

Lõplik statistika ja mikroandmefailid avaldatakse 240 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 240).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Vanemaealiste tervise ja elamistingimuste uuring on osa suurest SHARE (The Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe) uuringust, mis toimub üle kahe aasta. SHARE uuringu neli lainet (2004–2011) toimusid 16 Euroopa riigis. Alates neljandast lainest liitus uuringuga ka Eesti. Alates 2017. aastast osalevad uuringus kõik euroliidu riigid ja Iisrael.

Eurostati avalikus andmebaasis on pensioni indikaatorid avaldatud ühe võrra suurema aastaarvu all kui siin, kuna Eurostat lähtub uuringuaastast ja statistikaamet sissetulekuaastast.

Andmed on võrreldavad alates 2005. aastast.

Vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate puhul tuleb arvestada, et 2000.–2003. ja 2004. aasta ning järgnevate aastate indikaatorid pole omavahel täiesti võrreldavad. Kui 2000.–2003. aasta näitajad on leitud leibkonna eelarve-uuringu (LEU) baasil, siis alates 2004. aastast on kasutatud sotsiaaluuringu (ESU) andmeid. Alates 2012. aastast on vanemaealiste vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate aluseks olev netosissetulek lisaks sotsiaaluuringule osaliselt saadud registriandmetest (Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet). Sotsiaaluuringut viiakse sama metoodika alusel läbi kõigis Euroopa Liidu (EL) riikides eesmärgiga koguda võrreldavaid andmeid EL riikide sissetuleku ja elamistingimuste kohta. Sellega kaasneva suurema rahvusvahelise võrreldavusega väheneb aga ajutiselt siseriiklik võrreldavus. Kahe andmeallika, ESU ja LEU, vahel on olulisi metoodilisi erinevusi, mistõttu võib 2004. aasta indikaatorites võrreldes 2003. aastaga esineda mõningaid muutusi. 2004.–2011. aasta andmete võrdlemisel hilisematega tuleb arvestada andmeallikate muutusega 2012. aastal, kui sissetuleku andmed on saadud osaliselt registritest. Statistika kasutajal on siinjuures oluline meeles pidada, et sellisel juhul on tegemist metoodilistest põhjustest tingitud katkestustega ning mitte järskude muutustega ühiskondlikes protsessides endis.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Ei ole rakendatav

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

SHARE (The Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe) uuringu andmebaas.

Alates 2012. aastast on andmed saadud osaliselt registritest (Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet).

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 40003 „Sotsiaaluuring“ andmeid.

Aasta

Näitajad on leitud peale SHARE uuringu ka sotsiaaluuringu andmete põhjal, alates 2012. aastast osaliselt registrite põhjal (Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet). Sotsiaaluuring on isiku-uuring, mille eesmärk on usaldusväärselt hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust.

Uuritava üldkogumi moodustavad kõik Eestis alaliselt elavad leibkonnad. Üldkogumisse ei kuulu institutsioonilistes asutustes (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) viibijad. Kõik esitatud hinnangud on arvutatud vastava piirkonna koguelanikkonna kohta. Vastavad mahud isikute üldkogumi ja osakogumite kohta on leitud Statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu baasil.

Maksu- ja Tolliametilt saadakse andmed FTP-serveri ja X-tee kaudu; Eesti Töötukassalt, Eesti Haigekassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt FTP-serveri kaudu.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei korrigeerita

Alates 2017. aastast kuulub statistikatöö põhistatistika alla, s.t seda tehakse igal aastal. Erandiks on SHARE (The Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe) uuringu baasil avaldatav statistika.