Tööjõu-uuring 2016

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Tea Vassiljeva

Analüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

tea.vassiljeva [at] stat.ee

625 9176

10/02/2023

10/02/2023

15–74-aastaste hõiveseisund soo, vanuserühma, rahvuse, elukoha jm järgi

Hõivatud tegevusala, majandussektori, ametiala, hõivestaatuse, täis- ja osaajaga töötamise, tööandja liigi jm järgi

Palgatöötajad tegevusala, majandussektori, ametiala, täis- ja osaajaga töötamise, tööandja liigi jm järgi

Töötud töötusperioodi kestuse, tööotsimisviisi, töötuseelse seisundi, toimetuleku jm järgi

Mitteaktiivsed mitteaktiivsuse põhjuse, toimetuleku jm järgi

15–74-aastased haridustaseme, keeleoskuse, elukestvas õppes osalemise jm järgi

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus 2013 (HKL 2013)

Rahvuste klassifikaator (RK)

Riikide ja territooriumide klassifikaator 2013v1 (RTK 2013v1)

Keelte klassifikaator 2013 (KK 2013)

Leibkonnad

Avalik sektor – ettevõtted ja asutused, mille omanikuks on riik või kohalik omavalitsus.

Erasektor – ettevõtted, mille omanikuks on Eesti või välismaa eraõiguslik isik.

Erilasteaed – kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele alushariduse andmiseks mõeldud asutus.

Heitunud isik – mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida.

Hooldamine – hooldatava isiklik abistamine (toitmine, pesemine jms), abistamine majapidamistöödes (koristamine, pesupesemine jms), füüsiline abistamine (väljas jalutamine jms), seltsiks olemine jne.

Hooldusteenused – nii teenused, mida pakutakse kodus (palgalised hooldajad), kui ka teenused, mida pakutakse institutsioonides (vanadekodud, hooldekodud jms).

Huviharidus ja huvitegevus (huviring) – pikaajaline (huviharidus) ja lühiajaline (huvitegevus) süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel.

Koolieelikute ettevalmistusrühm – alushariduse omandamise vorm, kus lapsel aidatakse kooliga kohaneda ja antakse talle vajalikud eelteadmised ja oskused esimesse klassi astumiseks. Vajadusel kooli juurde loodud rühm, mis pakub 6–7-aastastele lastele tuge alushariduse omandamisel, eelkooliealistele lastele lisaõpet andev asutus (väljaspool alusharidust).

Lapsehoolduspuhkus – õigus lapsehoolduspuhkusele on lapse emal või isal. Lapsehoolduspuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses.

- Lapsehoolduspuhkust võib kasutada kas korraga või osade kaupa.

- Lapsehoolduspuhkusel olev isik võib muutuda.

- Lapsehoolduspuhkuse ajaks tööleping peatub, see tähendab, et töökoht jääb alles.

Lasteaed – kuni seitsmeaastastele lastele alushariduse andmiseks mõeldud asutus.

Lastesõim – kuni kolmeaastastele lastele alushariduse andmiseks mõeldud asutus.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik.

Leibkonnaliikme netosissetulek – rahaline ja mitterahaline netosissetulek palgatöö ning põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku individuaalse töise tegevuse eest, omanditulu, pension ja mitmesugused sotsiaaltoetused, abiraha, stipendium ja muu sissetulek. Leibkonna sissetulek on jagatud leibkonnaliikmete summaga (ekvaliseerimata sissetulek).

Linnaline asula – linn, linn asustusüksusena, vallasisene linn ja alev.

Maa-asula – alevik ja küla.

Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).

Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.

Osaajatöötaja – hõivatu, kelle tavaline nädalatööaeg on alla 35 tunni, v.a ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg.

Palgaline lapsehoidja – töötaja, kes on omandanud lapse (laste) hooldamiseks ning arengu toetamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Lapsehoidja osutab lapsehoiuteenust kas lapse kodus, lapsehoidja kodus või mujal lapsevanema soovitud kohas.

Pikaajaline haigus – haigus, vaegus või puue, mis kestab 6 kuud või kauem.

Pikapäevarühm – hoiuvorm, mis võimaldab õpilasele tuge ja järelevalvet õppetööst vaba aja sisustamisel ning koduste õpiülesannete täitmisel, pedagoogilist juhendamist ja suunamist huvitegevuses ning huvide arendamisel.

Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.

Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.

Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms.

Tööealine rahvastik – rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas ehk tööjõu-uuringu objektiks olevas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased).

(Tööga) hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil

- töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;

- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;

- ajutiselt ei töötanud.

Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:

- on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);

- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;

- otsib aktiivselt tööd.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus.

Töövõimet piirava pikaajalise haigusega isik – 15–64-aastane isik, kelle jaoks tehtava töö liik, töö hulk või liikumine kodust tööle ja töölt koju on pikaajalise haiguse tõttu piiratud.

Vaeghõivatu – osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma.

Isik

Eestis alaliselt elavad 15–74-aastased elanikud

FREIM

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ning rahvastikuregistri alusel loodud loend Eesti 15–74-aastastest alalistest elanikest

Kogu Eesti – kvartaliandmed

Maakonnad – põhinäitajad aasta kohta

1989–…

Ei ole rakendatav

Arv, protsent

Rahalised näitajad – euro

Kvartal

Kuu

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni Delegeeritud Määrus (EL) 2020/256, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, kehtestades pidevplaneerimise (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2019/2240, 16. detsember 2019, millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad, kehtestatakse teabe edastamise tehnilised vormingud ning määratakse kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu tööjõu valdkonna valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/257, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, määrates kindlaks tööjõu valdkonna muutujate arvu ja nimetused (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

http://www.stat.ee/avaldamiskalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Kvartal

Kuu

Pressiteade „Tööhõive ja töötus“ kord kvartalis. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Hõivatud / Lühiajastatistika“ tabelites:

TT473: Hõivatud soo ja majandussektori järgi (kvartalid)

TT477: Hõivatud hõivestaatuse järgi (kvartalid)

TT478: Hõivatud põhitööl täis- ja osaajaga töötamise järgi (kvartalid)

TT497: Tööhõive määr vanuserühma ja piirkonna järgi (kvartalid)

TT498: Hõivatud majandussektori ja piirkonna järgi (kvartalid)

T4989: Hõivatud soo, piirkonna ja ametirühma järgi (kvartalid),

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Mitteaktiivsed / Lühiajastatistika“ tabelites:

TT452: 15-74-aastased mitteaktiivsed mitteaktiivsuse põhjuse järgi (kvartalid)

TT455: Mitteaktiivsed vanuserühma ja piirkonna järgi (kvartalid),

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Palgatöötajad / Lühiajastatistika“ tabelis:

TT474: Palgatöötajad soo ja majandussektori järgi (kvartalid),

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Töötud / Lühiajastatistika“ tabelis:

TT441: Töötud töötusperioodi kestuse järgi (kvartalid)

ja valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Tööturu üldandmed / Lühiajastatistika“ tabelites:

TT461: 15-74-aastaste hõiveseisund (kvartalid)

TT462: 15-aastaste ja vanemate hõiveseisund soo ja vanuserühma järgi (kvartalid)

TT463: 15-74-aastaste hõiveseisund elukoha ja soo järgi (kvartalid)

TT464: 15-74-aastaste hõiveseisund rahvuse ja soo järgi (kvartalid)

TT467: 15-74-aastaste hõiveseisund piirkonna järgi (kvartalid)

TT468: Tööjõus osalemise määr vanuserühma ja piirkonna järgi (kvartalid)

TT469: 15-69-aastaste hõiveseisund (kvartalid)

TT54: Eesti tööjõu-uuringu vastamismäär (kvartalid)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: http://www.stat.ee/dokumendid/51582.

Avalikuks kasutamiseks mõeldud andmefailid on veebilehel kättesaadavad kõigile, kes soovivad teha üksikandmetel põhinevat statistilist analüüsi: http://www.stat.ee/51900.

Andmed on sisendiks statistikatööle 10106 „Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 40416 „Kultuuri tööhõive- ja kultuurisektori majandusnäitajad“, 40601 „Registreeritud tööõnnetused“, 40611 „Puudega inimeste lõimumine“, 41001 „Sotsiaalne tõrjutus – Laekeni indikaatorid“, 50101 „Piirkondlik areng“, 50201 „Säästva arengu näitajad“, 40716 „Tööhõive põhinäitajad“, 40717 „Tööga hõivatud“, 40718 „Töötud“, 40719 „Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik“ ja 40720 „Immigrantrahvastiku tööhõive“.

Eesti tööjõu-uuring. Metoodika

Eesti tööjõu-uuring 1995-2012. Metoodika

EU labour force survey - methodology (EU-LFS)

Immigrantrahvastiku uuring. Metoodika (2008)

Meeste ja naiste palgaerinevuste statistika. Metoodikakogumik

Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus: kasutatavad andmeallikad

Üldkogumi, valimi ja vastanute kvaliteediandmed on avaldatud statistika andmebaasis.

„Eesti tööjõu-uuring. Metoodika“, http://www.stat.ee/metoodika ja http://ec.europa.eu/eurostat/web/lfs/publications/quality-reporting

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Maaeluministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut

Tartu Ülikool

Tööjõu-uuring on tööturu muutuste analüüsi alus, mida kasutavad peamiselt ministeeriumid, ülikoolid ning teadusasutused. Euroopa Liidu tasandil kasutatakse andmeid riikide võrdluseks.

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee/statistikatood.

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni tööjõu-uuringu määrusega nõutud andmekoosseisule.

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Tööjõu-uuringu põhinäitajatele arvutatud standardvead ja suhtelised standardvead on avaldatud statistika andmebaasis.

Statistikaamet püüab vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikaid ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise andmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu. Info vastamismäärade kohta eri rühmades on kättesaadav andmebaasist.

Kuuandmed (kolme kuu libiseva keskmisena) avaldatakse 60 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 60).

Kvartaliandmed avaldatakse 45 päeva pärast aruandekvartali lõppu (T + 45).

Aastakeskmised andmed avaldatakse 45 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 45).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Eesti tasandil on andmed võrreldavad maakondade, piirkondade ja Tallinna linna lõikes. Euroopa tasandil on andmed võrreldavad riikide lõikes. Näiteks on võrreldavad töötuse ja hõivega seotud andmed.

Moodulit „Töö ja pereelu kokkusobitamine” viidi läbi Eesti tööjõu-uuringus 2005. ja 2010. aastal. Tööjõu-uuringu aluseks on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) välja töötatud mõisted, mis võimaldavad kogutud andmeid võrrelda ka teiste riikide andmetega.

Statistikaamet korraldas esimese Eesti tööjõu-uuringu (ETU) küsitluse 1995. aasta alguses. Aastatel 1997–1999 toimus küsitlus II kvartalis. Alates 2000. aastast on tööjõu-uuring kvartali- ja aastaväljundiga pidevuuring.

Alates 2015. aasta I kvartalist ei avalda Statistikaamet enam tööjõu-uuringu tulemusi tegevus- ja ametialade järgi kvartalite kaupa, vaid korra aastas aasta kokkuvõttena. Kvartaalsed tööhõiveandmed tegevusalade järgi on ka edaspidi kättesaadavad Statistikaameti avaldatavas ettevõtlusstatistikas, vabade ja hõivatud ametikohtade ning rahvamajanduse arvepidamise statistikas.

Enne 2002. aastat arvestati küsitletava vanuse määramisel vaid sünniaastat: tööealised on inimesed, kes uuringuaasta 1. jaanuaril olid 15–74-aastased. 2002. aastast alates arvestatakse ka sünnikuupäeva: tööealised on inimesed, kes uuringunädalal olid 15–74-aastased. Sünnikuupäeva arvestamine vanuse arvutamisel alates 2002. aastast võimaldab täpselt arvutada ka vanuserühma „16 kuni pensioniiga” andmeid. Enne 2002. aastat arvestati tööjõu-uuringus pensioniiga ainult täisaastates.

Alates 2017. aastast on vanaduspensioni üldiseks eaks 65 aastat. Üleminekuaeg on kehtestatud 1954.–1960. aastal sündinud inimestele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt 3 kuud iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab 65 aastani 2026. aastaks.

Et ETU 95 ja ETU 97 uuringunädala andmed on isikute kohta, kes uuringuaasta 1. jaanuaril olid 15–74-aastased, ja tagasivaatelise osa andmed on kogutud täpselt samadelt isikutelt, kes olid aga varasematel aastatel teistes vanusevahemikes, siis tagamaks andmete võrreldavust aastate kaupa ning tavapärast rahvastikuandmete esitust viieaastaste vanuserühmadena, on 1989.–1996. aasta kohta kogutud tagasivaatelised andmed esitatud 15–69-aastaste kohta.

Eesti töötuse mõõtmisel on kolm andmeallikat: Statistikaameti tööjõu-uuring, Eurostati harmoneeritud töötuse statistika ja Töötukassa registreeritud töötuse andmed. Andmete kogumise metoodika ja avaldamise sagedus on nende andmeallikate puhul erinev. Täpsemalt kogumikus „Eesti tööjõu-uuring. Metoodika“, peatükk 6.1. (http://www.stat.ee/metoodika).

Peale selle arvutatakse tööjõu-uuringu andmete põhjal rahvamajanduse arvepidamise tööhõive lisanäitajad, mis lähtuvad Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA) definitsioonidest. Tööjõu-uuringu ja rahvamajanduse arvepidamise andmestiku kasutamisel tuleb arvestada definitsioonidest ja kontseptsioonidest tulenevat erinevust. Täpsemalt kogumikus „Eesti tööjõu-uuring. Metoodika“, peatükk 6.2. (http://www.stat.ee/metoodika).

Et Eesti tööjõu-uuringu (ETU) 95 ja ETU 97 uuringunädala andmed on isikute kohta, kes uuringuaasta 1. jaanuaril olid 15–74-aastased, ja tagasivaatelise osa andmed on kogutud täpselt samadelt isikutelt, kes olid aga varasematel aastatel teistes vanusevahemikes, siis tagamaks andmete võrreldavust aastate kaupa ning tavapärast rahvastikuandmete esitust viieaastaste vanuserühmadena, on 1989.–1996. aasta kohta kogutud tagasivaatelised andmed esitatud 15–69-aastaste kohta. Alates 1998. aastast kuni 2000. aasta II kvartalini küsitleti tööjõu-uuringus ka 75-aastasi inimesi. Nii saadi 1997.–1999. aasta kohta tagasivaatelised andmed, mis hõlmavad 15–74-aastasi. Kõik üle 74-aastased inimesed on 1997. ja järgmiste aastate andmetes loetud mitteaktiivseks, varasemate aastate puhul üle 69-aastased. Tööjõu-uuringu andmete laiendamisel on aluseks arvestuslik rahvaarv uuringuaasta 1. jaanuaril. Laiendustegurid arvutatakse maakonna, soo ja 5-aastaste vanuserühmade järgi. Andmebaasis avaldatud 1990.–1999. aasta andmed on täpsustatud, kasutades 1989. ja 2000. aasta rahvaloenduse vaheliste aastate korrigeeritud rahvaarve. 2000.–2013. aasta andmed on täpsustatud, kasutades 2011. aasta rahvaloenduste ja registrite andmetele tuginedes ümberarvutatud rahvaarve (rahvaarvu ümberarvutuste metoodika: http://www.stat.ee/75541 ja tööjõu-uuringu ümberarvutuste metoodika: http://www.stat.ee/76254).

Ümardamise tõttu ei võrdu andmestikus liidetud arvude tulemus alati summaarse näitarvuga. Erinevus võib olla kuni paar viimase koha ühikut.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.

Ei ole rakendatav

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 990 000 15–74-aastast isikut.

Objektide arv valimis on 3000 leibkonda (6000 isikut) kvartalis.

Väljavõtuviis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna järgi: 1) Tallinn; 2) Harju maakond (v.a Tallinn), Ida-Viru maakond, Pärnu maakond, Tartu maakond; 3) Jõgeva maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Lääne-Viru maakond, Põlva maakond, Rapla maakond, Saare maakond, Valga maakond, Viljandi maakond, Võru maakond; 4) Hiiu maakond.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalkaitse infosüsteemist saadakse andmed isikute töövõime kaotuse protsendi (20, 30, jne kuni 100) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) kohta.

Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) saadakse andmed isikute praeguste õpingute kohta, kui isik õpib Eestis.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Nädal

Andmeid kogutakse isikutelt. Andmete kogumise meetod on küsitlusintervjuu (CAPI) ja telefoniintervjuu (CATI) korduvküsitletavate leibkondade puhul.

Intervjuud teevad asjakohase väljaõppe saanud Statistikaameti küsitlejad. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud küsitlejale arvutis elektrooniliseks täitmiseks.

Andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel aadressil http://www.stat.ee/andmete-esitamine.

Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikega „Tööjõu-uuring. Isikuküsitlus“ ja „Tööjõu-uuring. Leibkonnaküsitlus“. Valimisse sattunud leibkondade uuringunädalad on jaotatud ühtlaselt üle terve aasta, s.t aasta iga nädala kohta korraldatakse võrdne arv küsitlusi.

Sotsiaalkindlustusameti andmed saadakse FTP-serveri kaudu.

Kuni 2000. aasta II kvartalini koosnes tööjõu-uuringu küsimustik kahest osast:

- uuringunädala osa, milles koguti tööalast infot küsitlusele eelnenud nädala kohta;

- tagasivaateline osa, milles koguti andmeid töömuutuste kohta uuringule eelnenud aastatel.

Kvartalitulemusi saadakse pidevuuringu põhjal alates 2000. aasta I kvartalist, aga sarnaselt eelmiste küsitlustega koguti I ja II kvartalis lisaks tagasivaatelisi andmeid 1999. aasta kohta, sest siis toimus küsitlus vaid II kvartalis. Alates 2000. aasta III kvartalist tagasivaatelisi andmeid enam ei koguta. Selle järele puudub vajadus, sest küsitlus toimub pidevalt ja kõik andmed saadakse uuringunädala järgi. Aastakeskmised on kvartalitulemuste aritmeetilised keskmised.

Küsitletavate valiku aluseks on olnud 1995. aastal 1989. aasta rahvaloenduse andmebaas, 1997.–2001. aastal AS Andmevara rahvastiku andmebaas (rahvastikuregister), 2002.–2004. aastal 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaas, 2005.–2012. aastal rahvastikuregister, alates 2013. aastast 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaas.

Alates 1998. aastast kuni 2000. aasta II kvartalini küsitleti tööjõu-uuringus ka 75-aastasi inimesi. Nii saadi 1997.–1999. aasta kohta tagasivaatelised andmed, mis hõlmavad 15–74-aastasi. Kõik üle 74-aastased inimesed on 1997. ja järgmiste aastate andmetes loetud mitteaktiivseks, varasemate aastate puhul üle 69-aastased.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Kao kompenseerimiseks jagatakse isikud seitsmesse kaorühma elukoha (maakond ja linnastumise aste) ja elukoha kaomäära järgi. Isiku kaokaal grupis on isiku üldise vastamise määra pöördväärtus selles rühmas.

Enne andmete üldkogumile laiendamist kasutatakse kalibreerimist soo ja viieaastaste vanuserühmade ning isiku elukoha maakonna järgi. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühma ning maakonna järgi uuringuaasta 1. jaanuaril. Pärast kalibreerimiskaalude arvutamist leitakse igale vastanud isikule üldine laiendustegur, mis on üldkogumi mahu ja kvartalis küsitletute arvu suhe. Isiku lõpliku kaalu saamiseks korrutatakse see laiendustegur varem leitud kaaludega.

Tööjõu-uuringu andmete laiendamisel on aluseks arvestuslik rahvaarv uuringuaasta 1. jaanuaril. Laiendustegurid arvutatakse maakonna, soo ja 5-aastaste vanuserühmade järgi. Andmebaasis avaldatud 1990.–1999. aasta andmed on täpsustatud, kasutades 1989. ja 2000. aasta rahvaloenduse vaheliste aastate korrigeeritud rahvaarve. 2000.–2013. aasta andmed on täpsustatud, kasutades 2011. aasta rahvaloenduste ja registrite andmetele tuginedes ümberarvutatud rahvaarve (vt rahvaarvu ümberarvutuste metoodikast http://www.stat.ee/75541 ja tööjõu-uuringu ümberarvutuste metoodikast http://www.stat.ee/76254).

Valimi laiendamisel üldkogumi kohta saadud andmed on kõik tegelike parameetrite hinnangud. Hinnanguid, mis põhinevad valimi vähem kui 20 isikul, ei ole avaldatud (tabelites tähistatud “..”), sest need ei ole usaldusväärsed.

Ümardamise tõttu ei võrdu tabelites arvude liitmise tulemus alati summaarse näitarvuga.

Ei ole rakendatav

Puuduvad