Tööhõive põhinäitajad 2020

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Tea Vassiljeva

Analüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

tea.vassiljeva [at] stat.ee

625 9176

10/02/2023

10/02/2023

15–74-aastaste hõivatute, mitteaktiivsete, töötute, majanduslikult aktiivsete arv, tööhõive määr, töötuse määr sotsiaal-demograafiliste tunnuste järgi

Nelja viimase nädala jooksul enesetäiendamisega tegelenute ja mittetegelenute arv sotsiaal-demograafiliste tunnuste järgi

Nelja viimase nädala jooksul koolitusel osalenute ja mitteosalenute arv sotsiaal-demograafiliste tunnuste järgi

Vaeghõivatute osatähtsus

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus 2013 (HKL 2013)

Rahvuste klassifikaator 2011 (RK 2011)

Riikide ja territooriumide klassifikaator 2013 (RTK 2013)

Keelte klassifikaator 2013 (KK 2013)

Leibkonnad

Aktiivne töö otsimine – kui inimene on teinud mõnda alljärgnevast:

- pani üles tööotsimiskuulutuse või vastas töökuulutusele;

- jälgis töökuulutusi;

- pani veebi üles oma CV või uuendas seda;

- pöördus otse tööandja poole;

- pöördus töö leidmiseks sugulaste või tuttavate poole;

- pöördus Töötukassa poole;

- pöördus töövahendusfirma poole;

- käis tööandja juures intervjuul, tegi testi või eksami;

- tegi ettevalmistusi ettevõtluse alustamiseks või talu rajamiseks.

Heitunud isik – mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik.

Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).

Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.

Tööealine rahvastik – rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetav vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased).

Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Tööjõu hulka ei kuulu ehk mitteaktiivsed – isikud, kes kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest:

- alla 15-aastased (täisaastates, uuringunädala lõpu seisuga);

- üle 89-aastased (täisaastates, uuringunädala lõpu seisuga);

- need 15–89-aastased (täisaastates, uuringunädala lõpu seisuga), kes ei olnud eelmistes punktides hõivatuse ja töötuse kohta esitatud määratluste järgi uuringunädalal hõivatud ega töötud.

Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötaja ehk (tööga) hõivatu – isik, kes uuritaval ajavahemikul:

- töötas vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;

- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;

- osales tööga seotud koolitusel;

- ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või tööga seotud koolituse tõttu;

- oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või omab õigust saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist) või hüvitisi või pidi lapsehoolduspuhkusel viibima eeldatavalt alla kolme kuu;

- oli ajutiselt töölt eemal muudel põhjustel ja eeldatav töölt puudumise aeg oli alla kolme kuu;

- oli hooajatööline väljaspool tööhooaega, juhul kui ta jätkas regulaarselt tööga seotud ülesannete või kohustuste (v.a juriidiliste või administratiivsete kohustuste) täitmist;

- tootis põllumajandustooteid, millest põhiosa oli ette nähtud müügiks või vahetuseks.

Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:

- on ilma tööta (ei tööta uuringunädalal kusagil ega puudu ajutiselt töölt);

- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;

- otsib aktiivselt tööd.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus.

Vaeghõivatu – osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma.

Isik

Eestis alaliselt elavad üle 15-aastased elanikud (varem 15–74-aastased).

FREIM

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ning rahvastikuregistri alusel loodud loend Eesti üle 15-aastastest alalistest elanikest

Kogu Eesti – kvartaliandmed

Maakonnad – põhinäitajad aasta kohta

1989–…

Ei ole rakendatav

Arv, protsent

Aasta

Kuu

Kvartal

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni Delegeeritud Määrus (EL) 2020/256, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, kehtestades pidevplaneerimise (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/257, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, määrates kindlaks tööjõu valdkonna muutujate arvu ja nimetused (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2019/2240, 16. detsember 2019, millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad, kehtestatakse teabe edastamise tehnilised vormingud ning määratakse kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu tööjõu valdkonna valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Kvartal

Kuu

Pressiteade „Tööhõive ja töötus“ kord kvartalis. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudiskiri.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Hõivatud / Aastastatistika“ tabelites:

TT0150, TT0200, TT02001, TT0201, TT0205, TT206, TT207, TT209, TT210, TT2109, TT2119, TT2158, TT217, TT220, TT222, TT223, TT224, TT225, TT226, TT227, TT228, TT229, TT230, TT231, TT232, TT234, TT235, TT236, TT2369, TT238, TT241, TT2419, TT243, TT244, TT245, TT246,

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Palgatöötajad / Aastastatistika“ tabelites:

TT262, TT263,

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Töötud / Aastastatistika“ tabelites:

TT3510, TT352, TT353, TT3539, TT43, TT433, TT434, TT435, TT436, TT44, TT440, TT443, TT70, TT71,

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Mitteaktiivsed / Aastastatistika“ tabelites:

TT45, TT4514, TT4515, TT453, TT454, TT456,

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Tööturu üldandmed / Aastastatistika“ tabelites:

TT0151, TT330, TT332, TT3321, TT4661, TT467, TT51, TT54, TT55, TT56,

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Tööealise rahvastiku haridus / Haridustase ja keeleoskus“ tabelites:

TT0100, TT0119, TT109, TT111, TT115, TT117, TT1209, TT123, TT130, TT131, TT132, TT133, TT134, TT136,

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Tööealise rahvastiku haridus / Elukestvas õppes osalemine 4 viimase nädala jooksul“ tabelites:

TT160, TT161, TT170, TT171, TT174, TT175, TT176, TT177,

valdkonna „Sotsiaalelu / Tööelukvaliteet / Tööturu lõhed“ tabelites:

TKL01, TKL13, TKL17, TKL29,

valdkonna „Sotsiaalelu / Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus / Vaesus ja ebavõrdsus“ tabelites:

LES09, LES10, LES11, LES39

ja valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Immigrantrahvastik“ tabelites:

IR01, IR03, IR05, IR07, IR10, IR20, IR209, IR22, IR23, IR30, IR40, IR43, IR45.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Ei kasutata

EU labour force survey - methodology (EU-LFS)

Eesti tööjõu-uuring 1995-2012. Metoodika

Euroopa sotsiaalstatistika integreeritud raammääruse (IESS) nõuete tõttu on alates 2021. aastast Eesti tööjõu-uuringul uus metoodika (täpsemalt Eesti tööjõu-uuringu metoodika muudatused). Muudatuste peamine eesmärk on parandada andmete kvaliteeti.

Üldkogumi, valimi ja vastanute kvaliteediandmed on avaldatud statistika andmebaasis.

„Eesti tööjõu-uuring. Metoodika“, http://www.stat.ee/metoodika

http://ec.europa.eu/eurostat/web/lfs/publications/quality-reporting

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Maaeluministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute keskus

Tartu Ülikool

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni tööjõu-uuringu määrusega nõutud andmekoosseisule.

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Tööjõu-uuringu põhinäitajatele arvutatud standardvead ja suhtelised standardvead on avaldatud statistika andmebaasis.

Statistikaamet püüab vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise andmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu. Info vastamismäärade kohta erinevates gruppides on kättesaadav andmebaasist.

Kvartaliandmed avaldatakse 45 päeva pärast aruandekvartali lõppu (T + 45).

Aastakeskmised andmed avaldatakse 45 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 45).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Eesti tasandil on andmed võrreldavad maakondade, piirkondade ja Tallinna linna lõikes. Euroopa tasandil on andmed võrreldavad riikide lõikes. Näiteks on võrreldavad töötuse ja hõivega seotud andmed.

Moodulit „Töö ja pereelu kokkusobitamine” viidi läbi Eesti tööjõu-uuringus 2005. ja 2010. aastal. Tööjõu-uuringu aluseks on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) välja töötatud mõisted, mis võimaldavad kogutud andmeid võrrelda ka teiste riikide andmetega.

Statistikaamet korraldas esimese Eesti tööjõu-uuringu küsitluse 1995. aasta alguses. Aastatel 1997–1999 toimus küsitlus II kvartalis. Alates 2000. aastast on tööjõu-uuring kvartali- ja aastaväljundiga pidevuuring.

Alates 2021. aastast on lisatud kaks uut tabelit, milles varem avaldatud näitajaid (alates 2018. aastast) on uue metoodika ja kaaludega ümber arvutatud:

TT0150: Hõivatud põhitööl soo, vanuserühma ning täis- ja osaajaga töötamise järgi (kvartalid),

TT0151: Tööturu põhinäitajad soo ja vanuserühma järgi (kvartalid).

Teistes tabelites on 2020. ja 2021. aasta vahel aegrea katkestus. Alates 2021. aastast on avaldatud näitajad koostatud uue metoodika järgi.

Eesti töötuse mõõtmisel on kolm andmeallikat: Statistikaameti tööjõu-uuring, Eurostati harmoneeritud töötuse statistika ja Töötukassa registreeritud töötuse andmed. Andmete kogumise metoodika ja avaldamise sagedus on nende andmeallikate puhul erinev. Täpsemalt kogumikus „Eesti tööjõu-uuring. Metoodika“, peatükk 6.1. (http://www.stat.ee/metoodika).

Peale selle arvutatakse tööjõu-uuringu andmete põhjal rahvamajanduse arvepidamise tööhõive lisanäitajad, mis lähtuvad Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA) definitsioonidest. Tööjõu-uuringu ja rahvamajanduse arvepidamise andmestiku kasutamisel tuleb arvestada definitsioonidest ja kontseptsioonidest tulenevat erinevust.

Et Eesti tööjõu-uuringu (ETU) 95 ja ETU 97 uuringunädala andmed on isikute kohta, kes uuringuaasta 1. jaanuaril olid 15–74-aastased, ja tagasivaatelise osa andmed on kogutud täpselt samadelt isikutelt, kes olid aga varasematel aastatel teistes vanusevahemikes, siis tagamaks andmete võrreldavust aastate kaupa ning tavapärast rahvastikuandmete esitust viieaastaste vanuserühmadena, on 1989.–1996. aasta kohta kogutud tagasivaatelised andmed esitatud 15–69-aastaste kohta. Alates 1998. aastast kuni 2000. aasta II kvartalini küsitleti tööjõu-uuringus ka 75-aastasi inimesi. Nii saadi 1997.–1999. aasta kohta tagasivaatelised andmed, mis hõlmavad 15–74-aastasi. Kõik üle 74-aastased inimesed on 1997. ja järgmiste aastate andmetes loetud mitteaktiivseks, varasemate aastate puhul üle 69-aastased. Tööjõu-uuringu andmete laiendamisel on aluseks arvestuslik rahvaarv uuringuaasta 1. jaanuaril. Laiendustegurid arvutatakse maakonna, soo ja 5-aastaste vanuserühmade järgi. Andmebaasis avaldatud 1990.–1999. aasta andmed on täpsustatud, kasutades 1989. ja 2000. aasta rahvaloenduse vaheliste aastate korrigeeritud rahvaarve. 2000.–2013. aasta andmed on täpsustatud, kasutades 2011. aasta rahvaloenduste ja registrite andmetele tuginedes ümberarvutatud rahvaarve (rahvaarvu ümberarvutuste metoodika: http://www.stat.ee/75541 ja tööjõu-uuringu ümberarvutuste metoodika: http://www.stat.ee/76254).

Ümardamise tõttu ei võrdu andmestikus liidetud arvude tulemus alati summaarse näitarvuga. Erinevus võib olla kuni paar viimase koha ühikut.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Ei ole rakendatav

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 40013 „Tööjõu-uuring“ andmeid.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Kao kompenseerimiseks jagatakse isikud seitsmesse kaorühma elukoha (maakond ja linnastumise aste) ja elukoha kaomäära järgi. Isiku kaokaal grupis on isiku üldise vastamise määra pöördväärtus selles rühmas.

Enne andmete üldkogumile laiendamist kasutatakse kalibreerimist soo ja vanuserühma (viie aasta kaupa), rahvuse (alates 2005. aastast) (eestlased, mitte-eestlased), haridustaseme (alates 2021. aastast) (kolm taset), isiku elukoha maakonna ning linnastumise astme (maa või linn) järgi. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühma ning maakonna järgi uuringuaasta 1. jaanuaril. Pärast kalibreerimiskaalude arvutamist leitakse igale vastanud isikule üldine laiendustegur, mis on üldkogumi mahu ja kvartalis küsitletute arvu suhe. Isiku lõpliku kaalu saamiseks korrutatakse see laiendustegur varem leitud kaaludega.

Lisaks kaalutakse tööjõu-uuringu andmed alates 2021. aastast institutsioonides ja ajateenistuses viibivaid elanikke arvestamata.

Sesoonset korrigeerimist teeb Eesti andmetele Eurostat.

Puuduvad