Sektorikontod 2017

Statistikatöö nimetus	Sektorikontod
Statistikatöö kood	21407
Eesmärk	Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi tähtsaim osa on kontode korrastatud kogum (lühidalt „kontod“). Selle peaeesmärk on koguda eri allikate andmed kompleksiks, mis iseloomustab tootmist, tulude jaotamist, ümberjaotamist ja kasutamist, kapitali- ja finantstehinguid ning välismajandustehinguid. Kontod jaotatakse kolme rühma: jooksevkontod, akumulatsioonikontod, bilanss (või bilansikontod). Jooksevkontod peegeldavad tulude moodustamist, jaotamist, ümberjaotamist ja kasutamist lõpptarbimises. Samuti on nende põhjal võimalik leida säästud, millel on oluline osa akumulatsioonis. Akumuleerimist kajastavate kontode abil analüüsitakse üksuste vara ja kohustuste muutusi ning tehakse võimalikuks omakapitali (vara ja kohustuste vahe) kirjendamine. Bilanss näitab eri üksuste koguvara ja -kohustusi ning omakapitali arvestusperioodi alguses ja lõpus. Akumulatsioonikontol kirjendatud iga vara või kohustuse näitajaga seotud vood on nähtavad ka muutustena bilansikontodes. Finantskontol kirjeldatakse tehingute ja tasakaalustavate näitajate kaupa muutusi finantsvaras ja -kohustustes, selle tulemusel kujuneb netolaenuandmine või -võtmine. Aastasel juhul koostatakse finants- ja mittefinantskontod kõikide institutsionaalsete sektorite kohta. Kvartalikontod koostatakse välismaailma ja valitsemissektori kohta (ei avaldata Statistikaameti andmebaasis).
Statistikatöö alus	EL õigusakt
Otsekohalduv õigusakt	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst)
Rahvusvahelised organisatsioonid	Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)
Korduvus	2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Robert Müürsepp
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Juhtivanalüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	robert.myyrsepp [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 9138

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	10/02/2023
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	10/02/2023

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Jooksevhindades aastakontodes kogurahvamajanduse ja institutsionaalsete sektorite järgi kogulisandväärtus/SKP, tegevuse koguülejääk, segatulu kokku, esmaste kogutulude bilanss/kogurahvatulu, kasutatav kogutulu, korrigeeritud kasutatav kogutulu, kogusääst, kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi bilanss, jooksev välismajandusbilanss, netolaenuandmine/netolaenuvõtmine ja nende näitajate arvutamiseks vajalikud komponendid Kvartali mittefinantskontodes on samad näitajad valitsemissektori ja välismaailma sektori kohta Finantskontos varade, kohustuste ja netoväärtuste muutuste, varade muude mahumuutuste ja ümberhindluste konsolideeritud ja konsolideerimata tehingute ja seisude kaupa
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) Valitsemisfunktsioonide klassifikaator (VFK) Individuaaltarbimise klassifikaator 1999 (ITK 1999) Kombineeritud nomenklatuur (Intrastat) (KN) Toodete ja teenuste klassifikaator 2008 (TTK 2008) Tööstustoodete loetelu (TTL) ESA 2010 tehingute ja muude voogude klassifikaator ESA 2010 varade klassifikaator ESA 2010 institutsionaalsete sektorite klassifikaator
3.3. Sektorite kaetus	Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted Finantsinstitutsioonid Valitsemissektor Kodumajapidamised Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid Välismaailm
3.4. Mõisted ja määratlused	Sisemajanduse koguprodukt (SKP) turuhindades – residentide toodetud lisandväärtuste summa kogurahvamajanduse ulatuses, millele on lisatud netotootemaksud.
3.5. Statistiline üksus	Institutsionaalne sektor
3.6. Statistiline üldkogum	Ei ole rakendatav FREIM Ei ole rakendatav
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	1995–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Rahalised näitajad – miljonit eurot

5. Vaatlusperiood

Aasta

Kvartal

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003, 15. juuli 2003, rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (rahvamajanduse kogutulu määrus)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 109/2005, 24. jaanuar 2005, liikmesriikide majandusterritooriumi määratluse kohta nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades) kohaldamise eesmärgil

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1722/2005, 20. oktoober 2005, eluasemeteenuste hindamise põhimõtete kohta, nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades) kohaldamiseks

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 724/2014, 26. juuni 2014, andmevahetusstandardi kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) nõutavate andmete edastamiseks (EMPs kohaldatav tekst)

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1342, 22. aprill 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 A lisas esitatud tegevusaladel põhineva toodete klassifitseerimise metoodikat

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1365/2006, 6. september 2006, mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 80/1119/EMÜ

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/2304, 19. detsember 2016, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt edastatud andmete kvaliteediaruandeid puudutavate üksikasjade, aruannete struktuuri, esitamise sageduse ja hindamisnäitajate kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Komisjoni otsus, 22. veebruar 1994, rahvamajanduse kogutoodangu turuhindadesse arvutamise ühtlustamist käsitleva nõukogu direktiivi 89/130/EMÜ, Euratom rakendamiseks võetavate meetmete kohta

Komisjoni otsus, 24. juuli 1998, käibemaksupettuste käsitlemise kohta rahvamajanduse arvepidamises (erinevused teoreetilise käibemaksulaekumise ja tegeliku käibemaksulaekumise vahel) (teatavaks tehtud numbri K(1998) 2202 all)

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

Kvartal

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonnas „Majandus / Rahvamajanduse arvepidamine“.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Ei ole rakendatav
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem 2010 (ESA 2010) http://ec.europa.eu/eurostat/web/products-manuals-and-guidelines/-/KS-02-13-269 System of National Accounts 2008 (2008 SNA). European Commission, International Monetary Fund, Organisation for Economic Co-operation and Development, United Nations, World Bank (2009, New York) http://unstats.un.org/unsd/nationalaccount/docs/SNA2008.pdf
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Rahandusministeerium

Rahandusministeerium majandusaktiivsuse, sisemajanduse nõudluse, finantsvarade ja -kohustuste detailseks analüüsiks, arenguplaanide ja poliitikate väljatöötamiseks. Majandusuuringute, teadustööde ja analüüside koostamiseks, statistilise info edasilevitamiseks.

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Sektorikontode arvestus vastab Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem 2010 (ESA 2010) nõuetele.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Sektorikontode arvestuse täpsus sõltub selles sisendina kasutatavate teiste statistiliste tööde kvaliteedist. Statistiliste tööde sisendandmete täpsust kontrollitakse.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus

Finants- ja mittefinantskontode aastaandmed institutsionaalsete sektorite kaupa avaldatakse 270 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 270).

Ettevõtte kompleksse kalendriaasta aruannete (EKOMAR) põhjal korrigeeritud aastaandmed avaldatakse 630 päeva pärast aruandeperioodi lõppu (T + 630).

Pakkumise ja kasutamise tabelite põhjal revideeritud aastaandmed avaldatakse 1350 päeva pärast aruandeperioodi lõppu (T + 1350).

Finantskonto ja mittefinantskontode kvartaliandmed valitsemis- ja välismaailma sektori kaupa avaldatakse 85 päeva pärast aruandekvartali lõppu (T + 85).

14.2. Õigeaegsus

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Euroopa Liidu liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamise geograafiline võrreldavus tagatakse Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA 2010) ühiste määratluste kohaldamisega. Ülemaailmne geograafiline võrdlus on samuti võimalik, sest enamik Euroopast väljaspool asuvaid riike kohaldavad rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (SNA 2008) suuniseid ja SNA 2008 on kooskõlas ESA 2010ga.
15.2. Ajaline võrreldavus	Ühtse metoodika järgi koostatud kontode aegread algavad 1995. aastast.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Rahvamajanduse arvepidamise andmed (aastane ja kvartaalne rahvamajanduse arvepidamine, valitsemissektori arvepidamine, sektorikontod, finantskontod, regionaalne arvepidamine, pakkumise ja kasutamise tabelid) on eri valdkondade statistiliste andmetega sidusad ja erinevusi esineb harva. Andmete täielik sidusus ei ole alati võimalik ja võivad esineda ajutised vasturääkivused. Need on tavaliselt arvestuste erinevate versioonide tõttu tekkinud erinevused. Rahvamajanduse arvepidamise sisendina kasutatakse laialdaselt esmast statistikat, nagu aastane ettevõtlusstatistika (EKOMAR), lühiajastatistika ja tööjõu statistika. Nende statistikavaldkondade ja rahvamajanduse arvepidamise vahel tekkivad erinevused tulenevad peamiselt mõistete, määratluste ja katvuse erinevustest. Maksebilanssi kasutatakse olulise allikana rahvamajanduse arvepidamise jaoks. Maksebilansi käsiraamatu 6. väljaande määratlused ja katvus on täielikult ühtlustatud Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA 2010) metoodikaga. Seega on maksebilansi muutujad täielikus kooskõlas vastavate rahvamajanduse arvepidamise muutujatega.
15.4. Sisemine sidusus	Rahvamajanduse arvepidamise andmed (aastane ja kvartaalne rahvamajanduse arvepidamine, valitsemissektori arvepidamine, sektorikontod, finantskontod, regionaalne arvepidamine, pakkumise ja kasutamise tabelid) on omavahel sidusad ja erinevusi esineb harva. Andmete täielik sidusus ei ole alati võimalik ja võivad esineda ajutised vasturääkivused. Need on tavaliselt arvestuste erinevate versioonide tõttu tekkinud erinevused.

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Igal aastal revideeritakse neli viimast aastat pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete kompleksse majandusaasta aruande (EKOMAR) põhjal. Regulaarsed revisjonid avaldatakse septembris.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Rahandusministeeriumi riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete andmed eelarveklassifikaatori järgi, riigiraamatupidamiskohustuslaste saldoandmike infosüsteemi andmestik Sotsiaalkindlustusameti riikliku pensionikindlustuse kulude aruanne Eesti Haigekassa riikliku ravikindlustuse kulude aruanne Maksu- ja Tolliametilt järgmiste maksudeklaratsioonide andmed: residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon (vorm A); residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E); tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (vorm TSD); mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri kirikute registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isikule, haiglat pidavale isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutustele või kaitseala valitsejale tehtud kingitused ja annetused; muud kingitused ja annetused Registrite ja Infosüsteemide Keskusest majandusaasta aruanded Eesti Panga aruanne, kommertspankade koondbilansi ja kasumi koondaruanne ning liisinguettevõtete kasumi koondaruanne LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatööde 20001 „Kasumitaotluseta organisatsioonide majandusnäitajad“, 20003 „Põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandusettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 21101 „Töötasu“, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21300 „Finantsvahenduse ja finantsvahenduse abitegevuse majandusnäitajad (aasta)“, 21308 „Kindlustusettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal), 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 40203 „Leibkonna eelarve uuring“ või 40204 „Tarbimiskulutuste prognoos“, 40604 „Tervishoid“ (Tervise Arengu Instituudi tervishoiuteenuse osutajate tervishoiualase majandustegevuse aruanne) ja 40701 „Tööjõu-uuring“ andmeid.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta Kvartal
18.3. Andmete kogumine	Administratiivandmed saadakse FTP-serveri ja X-tee kaudu ning e-postiga.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnevate perioodide ja muude uuringute andmetega.
18.5. Andmete koostamine	Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei ole rakendatav

19. Märkused

Puuduvad