Raamatukogu 2017

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Riina Leinbock

Analüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

riina.leinbock [at] stat.ee

625 9367

10/02/2023

10/02/2023

Rahvaraamatukogude, eriala- ja teadusraamatukogude ning kooliraamatukogude arv, lugejad, külastused, virtuaalkülastused, laenutused, raamatukogu/kooli tüüp, fondi suurus, töötajad

Rahvaraamatukogude ning eriala- ja teadusraamatukogude finantsandmed

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Raamatukogude tüpoloogia aluseks on võetud rahvusvaheline standard EVS/ISO 2789:2014 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika” ning kohandatud seda vastavalt Eesti oludele ja olemasolevatele raamatukogudele.

Raamatukogud

Aastakäik – perioodikaväljaande aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu.

Ajakiri – jadaväljaanne, mida avaldatakse sama nimetuse all määramata aja vältel korrapärase või ebakorrapärase ilmumissagedusega ja mille üksiknumbrid on jooksvalt nummerdatud või kuupäevastatud. Arvestatakse aastakäike ja nimetusi.

Ajaleht – jadaväljaanne, mis edastab üld- või erihuvi pakkuvaid uudiseid jooksvate sündmuste kohta ja mille üksikud osad on kuupäevastatud või nummerdatud ning mis tavaliselt ilmub vähemalt üks kord nädalas. Arvestatakse nimetusi ja lisandunud aastakäike

Andmebaas (database) – ühise kasutajaliidese ja andmete otsingut ning käitlust võimaldava tarkvaraga varustatud elektrooniliselt talletatud andmekogum (faktid, bibliokirjed, tekstid jm).

Arvestusüksus – üksikteavik või teavikute kogum (nt keeleõpik + kassett), mida võib käsitada omaette üksusena. 1993. aastast on ajalehtede ja ajakirjade arvestusüksus aastakäik.

Auvis – teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega (CD, DVD, VHS jms) või arvutivõrgust.

E-raamat – litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, mis ei ole jadaväljaanne ja milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog. E-raamatute arvud hõlmavad ainult võrguteavikute andmeid.

Elektrooniline teavik – andmebaas, elektrooniline jadaväljaanne (ajaleht, perioodika) ja digitaalteavik.

Erialaraamatukogu – raamatukogu, milles domineerib mingi kindla eriala kirjandus ja mis eelistatult teenindab kindlat lugejakategooriat (ettevõtte, asutuse, organisatsiooni, firma, aktsiaseltsi jm raamatukogu).

Digitaalteavik (digital document) – piiritletud sisuga infoüksus, mis on digiteeritud raamatukogus või komplekteeritud raamatukogu kogusse digitaalkujul. Hõlmab e-raamatuid ja elektroonilisi patendikirjeldusi, võrgu kaudu kättesaadavaid auviseid ning muid digitaalteavikuid (nt aruandeid, kaardi- ja nooditeavikuid, eeltrükke). Digitaalteavikute hulka ei kuulu andmebaasid ja elektroonilised jadaväljaanded. Digitaalteavik võib koosneda ühest või enamast failist.

Fond ehk kogu – kõik teavikud (raamatud, ajalehed, ajakirjad, helikandjad jne), mida raamatukogu pakub oma kasutajale. Hõlmab nii kohapeal hoitavaid kui kaugressursina kasutatavaid teavikuid, millele on vähemalt teatud ajavahemikuks omandatud kasutusõigus. Fondi suuruse andmed on aasta lõpu seisuga, kooliraamatukogudel õppeaasta lõpu seisuga.

Jadaväljaanne – järjestikuste osadena mis tahes ilmumissagedusega avaldatud trükitud või muus vormis teavik (nt elektrooniline jadaväljaanne), mis on tavaliselt kuupäevastatud või nummerdatud ja mida antakse välja jätkuvalt (nt ajakiri ja ajaleht).

Komplekteerimiskulud – teavikute (sh ajalehtede ja ajakirjade) hankimiseks tehtud kulutused.

Kooliraamatukogu – õpperaamatukogu, mis varustab õpilasi ja õpetajaid õppe- ja kasvatustööks ning enesearendamiseks vajaliku kirjandusega, auviste ja muude infokandjatega. Ainult õpikukogu kooliraamatukoguks ei loeta.

Kõrgkooli raamatukogu – kolledži, era- või muu kõrgkooli üliõpilasi, õppejõude jt töötajaid teenindav raamatukogu.

Käsikiri – käsitsi või masinakirjas kirjutatud originaalteavik.

Külastus – külastusena arvestatakse lugeja ühekordset käiku raamatukogusse, sõltumata sellest, mitut osakonda ta külastab, samuti osalemist raamatukogu korraldatud üritustel.

Laenutus – raamatukogu teaviku vahendamine lugejale ajutiseks kasutamiseks, hõlmab ka laenutähtaja pikendamisi ja registreeritud laenutusi kohalkasutuseks.

Lugeja/kasutaja – isik, kes on raamatukogus registreeritud eesmärgiga kasutada selle kogu või teenuseid raamatukogu hoones või väljaspool. Kui lugeja kasutab raamatukogu mitut osakonda, arvestatakse teda ühe lugejana.

Nimetus – dokumendi alguses olevad sõnad, mis seda dokumenti identifitseerivad ja üldjuhul teistest eristavad. Mõõtmise otstarbel tähistab nimetus teavikut, mis moodustab eristava pealkirjaga terviku, mis on välja antud ühe või mitme üksusena. Siin ei arvestata teaviku raamatukogus säilitatavate eksemplaride arvu.

Raamat – trükitud või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam lehekülge (statistilistes aruannetes arvestatakse raamatute hulka ka brošüürid, köidetud kaardid, noodid, graafikateavikud, normdokumendid, jätkväljaanded, pimedate raamatud).

Raamatukogu – organisatsioon või selle osa, mille põhieesmärk on võimaldada selliste infoallikate, -teenuste ja -vahendite kasutamist, mis on nõutavad hariduslike ja teaduslike ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks.

Raamatukoguhoidjad – raamatukogunduslikule elukutsele vastaval ametikohal töötavad isikud, kelle töö on seotud raamatukogu põhitegevusega, k.a raamatukogu juhtkond ning muud raamatukogus töötavad spetsialistid (köitjad, mikrofilmijad, restauraatorid, raamatupidajad, personalitöötajad, infotehnoloogia spetsialistid jt).

Rahvaraamatukogu – siia kuuluvad nii üldkasutatavad raamatukogud, mis on kõigile avatud ja teenindavad tasuta kogu piirkonna elanikkonda, kui ka kindlale sihtrühmale suunatud raamatukogud (nt hoolekandeasutuste ja kinnipidamiskohtade raamatukogud).

Rahvusraamatukogu – raamatukogu, mis vastutab oma asukohariigis kõigi selles riigis ilmuvate teavikute kogumise ja säilitamise eest. Rahvusraamatukogu võib täita ka kõiki või mõningaid järgmisi ülesandeid: koostab rahvusbibliograafiat; säilitab ja arendab esinduslikku väliskirjanduse kogu, k.a välismaal ilmunud oma maad käsitlevad teavikud; tegutseb üleriigilise bibliograafiainfo keskusena; koostab koondkatalooge; juhendab teiste raamatukogude töökorraldust ja/või edendab koostööd; koordineerib teadus- ja arendustegevust jne.

Teadusraamatukogu – teadustööd ja - töötajaid teenindav raamatukogu. Selle sünonüüm on teaduslik erialaraamatukogu.

Teavik – üksusena käsitletav salvestis või materiaalne objekt. Teavikute vorm ja omadused võivad erinevad olla. Teavikud on näiteks raamat, käsikiri, foto, heliplaat, mis on füüsilisel või digitaalsel kujul.

Tehnikakirjanduse erilaadid (andmed avaldatud aastate 2000–2004 kohta) – standardid, hinnakirjad, patendikirjeldused jms spetsiifilise ülesehitusega teavikud.

Tööjõukulud – kõigi töötajate (ka ajutiselt töötavate) palgakulu (töötajatele arvestatud põhipalk, lisatasud, puhkusetoetused, tagatised ja hüvitised, mida makstakse palgaseaduses ettenähtud juhtudel, loonuspalgad ning muud töövõtjatega seotud kulud, mida käsitletakse võrdselt palgakuluga) koos seaduse kohaselt arvestatud sotsiaalmaksuga.

Töötajad – täis- ja osalise tööajaga töölepingu alusel töötavad isikud 31. detsembri seisuga. Kooliraamatukogude puhul on töötajatena arvestatud vaid raamatukoguhoidjaid, kelle arv on esitatud õppeaasta lõpu seisuga.

Universaalraamatukogu – kindla spetsialiseerumiseta teadusraamatukogu, mis hangib, säilitab ja laenutab teavikuid kõigist (teadus)valdkondadest. 2003. aastast muutus teadusraamatukogude tüpoloogia – senine universaalraamatukogu Eesti Akadeemiline Raamatukogu on alates 2003. aastast ülikooliraamatukogu TPÜ Akadeemilise Raamatukogu nime all ja 2005. aastast kannab nime TLÜ Akadeemiline Raamatukogu. Alates 2005. aastast on universaalraamatukogu andmed muu erialaraamatukogu andmete hulgas.

Virtuaalkülastus (veebikülastus, kodulehe külastus (virtual visit)) – kasutaja pöördumine raamatukogu veebisaidi poole väljastpoolt raamatukogu, olenemata vaadatud lehtede või koostisosade arvust. Virtuaalkülastused on võrreldavad traditsiooniliste raamatukogukülastustega.

Õpikogu– osa kooliraamatukogu fondist (nt õpikud, töövihikud, õppeotstarbelised infokandjad vms).

Üldkasutatav raamatukogu – raamatukogu, mis on kõigile avatud ja teenindab tasuta kogu piirkonna elanikkonda.

Ülikooliraamatukogu – ülikooli üliõpilasi, õppejõude jt töötajaid teenindav teadusraamatukogu. Võib täita ka teadusliku keskraamatukogu ülesandeid.

Raamatukogu

Raamatukogud

FREIM

Rahvusraamatukogule aruande esitanud raamatukogud

Kogu Eesti – andmed eriala- ja teadusraamatukogude kohta

Maakonnad – andmed rahvaraamatukogude ja kooliraamatukogude kohta

Haldusüksused – andmed üldkasutatavate rahvaraamatukogude kohta

1990–…

Ei ole rakendatav

Raamatukogud – arv

Lugejad, külastused, virtuaalkülastused, töötajad – arv

Laenutused, fondi suurus – (tuhat) arvestusüksust

Rahalised näitajad – tuhat eurot

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

NO_ENGLISH_VALUE

MUUD KOKKULEPPED

UNESCO 2009 kultuuristatistika raamistik

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Kultuur / Raamatukogud“ tabelites:

KU01: Rahvaraamatukogud

KU014: Rahvaraamatukogud maakonna järgi

KU015: Rahvaraamatukogud tüübi järgi

KU0155: Rahvaraamatukogude teavikud maakonna järgi, 31. detsember

KU0157: Rahvaraamatukogude tulud ja kulud maakonna järgi

KU017: Üldkasutatavad rahvaraamatukogud piirkonna/haldusüksuse järgi

KU02: Eriala- ja teadusraamatukogud

KU021: Eriala- ja teadusraamatukogude tulud ja kulud raamatukogu tüübi järgi

KU022: Eriala- ja teadusraamatukogud tüübi järgi

KU023: Eriala- ja teadusraamatukogude teavikud, andmebaasid ja jadaväljaanded raamatukogu tüübi järgi, 31. detsember

KU03: Kooliraamatukogud

KU031: Kooliraamatukogud maakonna järgi

KU032: Kooliraamatukogud kooli tüübi järgi

KU033: Kooliraamatukogud kooli tüübi ja õppekeele järgi

KU034: Kooliraamatukogude teavikud kooli tüübi järgi

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“.

Rahvusvahelisel standard EVS/ISO 2789:2014 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika”

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Kultuuriministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse.

Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse. Aruande mitteesitanud üksused jäävad välja, nende väljajätmine võib põhjustada alahinnanguid.

Ei ole rakendatav

Registrisse andmeid kandvad inimesed võivad teha sisestamisel vigu, mida on võimatu avastada. Asutused ei pruugi igal aastal kõiki andmeid korrektselt uuendada.

Andmed rahvaraamatukogude ning eriala- ja teadusraamatukogude kohta avaldatakse 150 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 150), andmed kooliraamatukogude kohta 120 päeva pärast aruandeperioodi (õppeaasta) lõppu (T + 120).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Eesti tasandil on andmed võrreldavad maakondade, piirkondade ja Tallinna linna lõikes. Aastatel 2002 – 2017 olid üldkasutatavate rahvaraamatukogude andmed valdavalt võrreldavad ka omavalitsuste tasemel, kuid seoses haldusreformiga algas 2018. aastal uus aegrida.

Eestis on avaldatud rahvaraamatukogude põhiandmed alates 1990. aastast, eriala- ja teadusraamatukogude andmeid alates 1994. aastast ja kooliraamatukogude andmeid alates 1993. aastast. Põhiandmed on ajaliselt valdavalt võrreldavad. Osade raamatukogude tüübi muutuse, raamatukogude kokku liitmise (nt kõikide kaitseväe raamatukogude lugemisega üheks raamatukoguks alates 2014. aastast) ja muude ümberkorralduste tõttu raamatukogude töös on osades andmetes mõningaid muudatusi olnud, kuid need ei ole nii suured, et katkestada aegridu.

Statistikatööd 40410 „Raamatukogu“ ja 40415 „Trükitoodang“ on omavahel sidusad, sest mõisted, mida kasutatakse mõlemas töös (nt raamat, ajakiri, ajaleht, nimetus), ühtivad sisuliselt.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Ümardamise tõttu ei võrdu andmestikus liidetud arvude tulemus alati summaarse näitarvuga.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Ei ole rakendatav

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Eesti Rahvusraamatukogult saadakse andmed rahvaraamatukogude, eriala- ja teadusraamatukogude ning kooliraamatukogude kasutamise, töötajate arvu, kogude suuruse ja alamjaotuste ning finantsnäitajate kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Aasta

Raamatukogud esitavad aruande Eesti Rahvusraamatukogule.

Statistikaamet saab Eesti Rahvusraamatukogult koondandmed e-postiga.

Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei ole rakendatav

Puuduvad