Kuritegevus 2017

Statistikatöö nimetus	Kuritegevus
Statistikatöö kood	40802
Eesmärk	Kuritegevuse statistika võimaldab poliitikakujundajatel ja teistel statistikakasutajatel saada usaldusväärset teavet kuritegevuse taseme ja leviku kohta Eestis. Kuritegevuse statistika neutraalsel ja adekvaatsel kajastamisel on oluline osa Eesti kui õigusriigi jätkumisel. Andmed võimaldavad võrrelda eri liiki kuritegude taset nii piirkonniti kui ka aastati. See info on aluseks turvalisust puudutavate meetmete tulemuste (või õnnestumise) analüüsimisel ning asendamatu osa uute meetmete väljatöötamisel nii kogu riigi kui ka maakondade tasemel.
Statistikatöö alus	Riigisisene tellimus
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	Puuduvad
Korduvus	2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Erik Lest
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Analüütik
1.5. Postiaadress	Narva mnt 20, 51009 Tartu
1.6. E-posti aadress	erik.lest [at] stat.ee
1.7. Telefon	6 529 315

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	10/02/2023
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	10/02/2023

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Registreeritud, kohtusse saadetud ja lahendatud kuriteod. Registreeritud kuritegude andmed sisaldavad ka kuriteokatseid. Isikud ja kuriteod, kelle või mille suhtes lõpetati kriminaalmenetlus Kohtusse saadetud isikud
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)
3.3. Sektorite kaetus	Õigussüsteem
3.4. Mõisted ja määratlused	Alaealine – alla 18-aastane isik. Esimese astme kohus – maa- ja halduskohus (kuni 1.01.2006 maa-, linna- ja halduskohus). Esimese astme kuritegu – süütegu, mille eest on karistusseadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine (kriminaalkoodeksis üle 8 aasta). Jõustunud kohtuotsus – kui apellatsioonkaebust või protesti ei esitatud, jõustub kohtuotsus nende esitamise tähtaja möödumisel. Apellatsioonkaebuse või protesti esitamisel jõustub kohtuotsus pärast kriminaalasja läbivaatamist kõrgemalseisvas kohtus (kui otsust ei tühistata). Kriminaalhooldusalune – tingimisi karistatud või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastatud süüdimõistetu, kelle kohus on katseajaks kriminaalseaduses sätestatud korras kriminaalhooldaja järelevalve alla määranud. Kuritegu – karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Kõrgeima astme kohus – Riigikohus. Lahendatud kuritegu – kohtusse saadetud kuritegu ja kuritegu, mille menetlemine on kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse seadustiku §-de 201–205 alusel lõpetatud. Lisakaristus – kuriteo eest võib mõista ühe põhikaristuse, millega võib ühendada ühe või mitu lisakaristust, üht liiki karistusi ei saa samal ajal mõista põhi- ja lisakaristusena. Lisakaristusena võib kohus mõista rahatrahvi, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise ja riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmise. Lõplikult lahendatud kuritegu – jõustunud süüdimõistva kohtulahendiga kuritegu ja kuritegu, mille menetlemine on kriminaalmenetluse seadustiku §-de 201–205 alusel lõpetatud. Põhikaristus – kohus võib mõista järgmisi põhikaristusi: rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine, arest, vabadusekaotus (ka tingimisi). Registreeritud kuritegu – karistusseadustiku eriosas kirjeldatud tegu, mille suhtes on alustatud kriminaalmenetlust või mis registreeritakse kriminaalmenetluses. Tahtlik kuritegu – tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosei¬sule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Teise astme kohus – ringkonnakohus. Teise astme kuritegu – süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus (kriminaalkoodeksis vabadusekaotus mitte üle 8 aasta).
3.5. Statistiline üksus	Kuritegu Isik
3.6. Statistiline üldkogum	Kuriteod FREIM Ei ole rakendatav
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti Maakonnad – andmed registreeritud kuritegude kohta
3.8. Ajaline kaetus	1995–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Kuriteod – arv

Kuritegusid toime pannud isikud – arv

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav Statistikaameti veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Andmeid on avaldatud ka kogumikes „Eesti statistika aastaraamat“ ja „Maakonnad arvudes“.
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Õigus ja turvalisus / Kuritegevus“ tabelites: JS001: Registreeritud kuriteod astme/liigi järgi JS009: Registreeritud kuriteod astme/liigi ja maakonna järgi
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“. Lühiaja kriminaalmenetluse statistikat avaldab Justiitsministeerium.
10.6. Metoodikadokumendid	Puuduvad
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Justiitsministeerium

Riigiprokuratuur

Politsei- ja Piirivalveamet

Eesti Maaomavalitsuste Liit

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Administratiivandmed näitavad vaid ametkondlikku statistikat.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele antud hinnangu alusel.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Administratiivandmed näitavad vaid ametkondlikku statistikat.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 110 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 110).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on riigi sees võrreldavad. Rahvusvahelises võrdluses tuleb arvestada riikide õigussüsteemide erinevust.
15.2. Ajaline võrreldavus	Statistikaamet sai kuni 2007. aastani registreeritud kuritegude, nende avastamise, eeluurimise peatamise ning kuriteo toime pannud isikute andmed Politseiametilt väljavõttena keskandmebaasist. Kuni 2002. aastani hõlmasid andmed ka kaitsepolitseis, alates 1998. aastast Kaitsejõudude Peastaabis ning alates 1999. aastast Maksu- ja Tolliametis, Piirivalveametis ja Tööinspektsioonis registreeritud kuritegusid. Alates 1. septembrist 2002 jõustus Eestis uus karistusseadustik. Seetõttu ei ole alates 2002. aastast kõikide kuritegude puhul võimalik võrrelda andmeid varasemate aastate andmetega. Samuti muutusid kuritegude raskusastmete definitsioonid. I astme kuriteo eest on nüüd raskeima karistusena ette nähtud vangistus alates viiest aastast, kriminaalkoodeksis oli alampiir kaheksa aastat. Alates 2003. aastast on varasema mõiste haldusõiguse rikkumised asemel kasutusel mõiste väärteoasjad. Alates 2002. aastast on võrreldavad kriminaalkoodeksi ja karistusseadustiku järgsed andmed tinglikult summeeritud, vastupidisel juhul on aga mõiste näidatud mitterakendatavana. Kuriteo toimepanija on teada vaid avastatud kuritegude puhul. Kuni 1999. aastani avaldas Politseiamet avastatud kuritegude hulgas ainult samal aastal sooritatud ja avastatud kuriteod, alates 1999. aastast ka varasematel aastatel toimepandud ja käimasoleval aastal avastatud kuriteod. Alates 2009. aastast avaldab Statistikaamet kuritegevuse statistikat e-Toimiku agregeeritud andmete alusel – kriminaalmenetluse kohta tagasiulatuvalt 2006. aastast ja registreeritud kuritegevuse kohta 2003. aastast. Andmed ei ole võrreldavad varem avaldatud aegridadega metoodika ja andmeallika muutumise tõttu. Õigusstatistikat mõjutavad otseselt teatud seaduse muudatused. Pidevalt on täiustatud nii kriminaalkoodeksit kui ka teisi seadusi. Seda tuleb esitatud andmeid analüüsides arvestada. 2018. aasta andmete võrdlemisel varasematega tuleb arvestada haldusjaotuse muutust 2017. aastal. 2019. ja 2020. aasta I ja II astme kuritegude andmeid ei ole tehnilistel põhjustel võimalik avaldada. 2018. aasta II astme kuritegude andmeid korrigeeriti 31.03.2021. Samuti korrigeeriti 2018. aasta I astme kuritegude jaotuse „Ei ole jaotatud maakonna järgi“ andmeid 31.03.2021.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika erinevusi.
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Justiitsministeeriumist saadakse järgmised andmed: registreeritud kuriteod kuriteoliigi järgi; isikud, sh alaealised, kelle suhtes menetlus lõpetati, menetlusliigi järgi; kohtusse saadetud isikud, sh alaealised, menetlusliigi järgi; kohtusse saadetud kuriteod kuriteoliigi ja menetlusliigi järgi; lõpetatud menetlused kuriteo astme ja menetlusliigi järgi; lõpliku menetlusotsusega ja lahendatud kuriteod kuriteo astme järgi; registreeritud kuriteod maakonna ja kuriteoliigi järgi. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Justiitsministeerium kogub andmed E-toimiku vahendusel kriminaalmenetluses osalevatelt institutsioonidelt. Statistikaamet saab Justiitsministeeriumilt koondandmed e-postiga.
18.4. Andmete valideerimine	Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega.
18.5. Andmete koostamine	Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See hõlmab ka lisanäitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei ole rakendatav

19. Märkused

Puuduvad